Poliitika

Põlluaas põllumeestele: orjatöö aeg on läbi, kas panete uksed kinni või maksate normaalset palka (17)

Toimetas Triinu Laan, 22. mai 2020, 16:27
Foto: Martin Ahven, Aldo Luud
Viimastel päevadel on kirgi kütnud põllumehed, kes survestavad valitsust, et ukrainlased saaksid appi tulla hooajatööd tegema. EKRE on aga kindlal seisukohal, et Eesti põllumehed võõrtöölisi ei vaja. 

Ka riigikogu spiiker Henn Põlluaas võttis sotsiaalmeedias sõna ja manitses põllumehi, et raske töö eest tuleb korralikku palka maksta. 

Samal teemal

"Kuidas eestlased mõnede aastate eest maasikakorjamisega hakkama said, kui ukrainlasi veel polnud? Väga hästi said. Suurepäraselt! Täna olevat aga nii abitud ja oskamatud, et ei saa enam millegagi hakkama ja ainus väljapääs on võõrtööjõud. Ei pea paika! Selliste valede kultiveerimine ja hüsteeria üleskütmine on äärmiselt vastutustundetu. Eriti tänase kriisi ajal, kui meil on 50 000 töötut ja nende arv kasvab," kirjutab Põlluaas Facebookis. 

"Äkki võiksid suure kisa tegijad hoopiski peeglisse vaadata ja ausalt tõdeda, et odavale orjatööle üles ehitatud ärimudeli aeg on läbi. On teie enda valik, kas panete uksed kinni või hakkate inimestele normaalset töötasu ja töötingimusi pakkuma. Eesti inimesed ei soovi kambakesi ühes toas naridel elada ja 12-tunniseid puhkepäevadeta vahetusi teha," rõhutab Põlluaas, et Eesti ei ole alaarenenud odavtööjõu maa, vaid  Euroopa riik, kus inimesed väärivad töö eest ka korralikku tasu.

Ametipositsioonilt teine inimene Eestis nendib, et neil, kes on paindlikud, pakuvad normaalseid tingimusi ja palka, on tööletahtjate järjekord ukse taga ning võimalik nende seast endale ka parimaid ja asjatundlikemaid töötajaid valida. Nende tootjate toetamiseks on loodud ka mitmeid uusi riiklikke toetusmeetmeid.

"Kui aga jäädaksegi vinguma, vingerdama ja kõiges valitsust süüdistama, siis tasub meeles pidada, et majandus tühja kohta ei salli. Küll tulevad teie asemel teised, need, kes tänagi ilma ukrainlasteta suurepäraselt hakkama saavad,"  lisab Põlluaas, et võõrtööjõu vajaduse hüsteeria üleskütjaid ei huvita põllumehed ega ka meie oma inimeste toimetulek mitte üks raas.

"Tegemist on vaid vastutustundmatu poliitilise profiidi lõikamise, oportunistliku vastandumise ja ükskõik mis hinna eest areenile trügimisega. Me ei tohi selle madala mängu, sisserände soosimise ja madalate palkade põlistamisega kaasa minna. Kas me tahamegi jääda üheks Euroopa Liidu vaeseimaks riigiks? Kindlasti mitte! Eesti töötaja on igal ajal ja igal alal parim valik. Hoidkem teineteist."

Eesti Maasikakasvatajate Liidu,  Eesti Aiandusliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad pöördusid kolmapäeval maaeluminister Arvo Alleri poole avaliku kirjaga, kus mainisid, et maasikahooaeg on kohe algamas, ligi 800 hektaril valmib tänavu umbes 2000 tonni maasikaid, kuid saagi korjajaid ei ole. 

"Tööta jäänud eestlased neid korjama ei tule, neil pole selle töö vastu piisavat huvi. Maasikaid osta ja süüa, seda küll. Siseminister Mart Helme jutt orjatöö eelistamisest on põllumeestele solvav. Ning hirmutamine, et „see pidu lõppeb ära“ on alandav ja kohatu. Selline valitsus ei hooli oma rahvast ega põllumeestest. Eesti põllumees tahab elada. Teha tööd. Tal on selleks vaja valitsuse kaasabi. Sulane on aus amet, mitte orjatöö. Me maksame selle eest ihaldatud tasu," seisis kirjas, kus põhjendati ka, et  eestlased on samuti töökad, aga iga töö jaoks eestlasi ei jagu, hooajatöödega on lugu eriti kehv. 

Kirjale vastas maaeluminister Aller, et PRIA andmetel kasvatatakse Eestis maasikaid müügiks umbes 600 hektaril ning kokku on marjakoristuseks vaja umbes tuhat töötajat. "Valitsus on pakkunud mitmesugused lahendusi. Pandeemia ja eriolukorra mõjul on Eestis töötute arv mitmekordistunud, tööta on ligi 50 000 inimest. Oleme aktiivselt suhelnud töötukassaga, et leida võimalusi töötute motiveerimiseks, olgu nn tööampsude või lisatasu kaudu. Ukrainlased võivad olla head töömehed, nagu te märgite, aga riik peab esmajoones hoolitsema selle eest, et saaksime tööle rakendada oma inimesi."

Mart Helme leidis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et põllumajanduse tööjõukriisi näidatakse suuremana, kui see tegelikult on. "See puudutab vaid käputäit inimesi. Eestis töötab pika või lühiajalise viisa alusel natuke alla 50 000 inimese. See on umbes Pärnu-suurune linn. Ja nüüd tuleb välja, et me ei saa ilma ukrainlasteta maasikaid korjata, keevitada ega ehitada. Varsti ei saa me ilma ukrainlasteta ilmselt ka ajalehti ja telesaateid välja anda. Kui me seda poliitikat ei muuda, on meil varsti Tallinna jagu ukrainlasi. Kas see on see, mida kõik tahavad?" küsis Helme ning lisas, et me ei saa vahetada rahvusriiki mõne tonni maasikate vastu. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee