Eesti uudised

OTSE | JULGEOLEKUNÕUKOGU TIPPHETK! Täna on päev, mil Eesti räägib ja maailm kuulab! 

Viljar Voog, 22. mai 2020, 17:33
Jüri Ratas ÜROs 2018. aastal. Reedel ütleb peaminister oma tervitussõnad ÜRO julgeolekunõukogus toimuval küberruumiarutelul.Foto: TIMOTHY A. CLARY / AFP / Scanpix
Kui Eesti valiti kaheks aastaks ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks, oli selge, et maailma hiidude nagu USA, Venemaa ja Hiina kõrval on väikesel nutiriigil kõige parem variant end kuuldavaks teha e-küsimustes. Küberteemade peaproov on tehtud – ja venelased sellega närvi aetud – ning reedel on aeg Eesti eesistumise tipphetkeks. Kõik see toimub, saatuse irooniana, veebis.

Eesti on maikuus ÜRO julgeolekunõukogu eesistujariik. Mida meilt sel kuul oodatakse, pole vaja pikalt mõtiskleda.

„Me lubasime oma valijatele, et viime kindlasti küberohud ja küberünnakud ÜRO julgeolekunõukokku. See võib tunduda uskumatu, aga seal ei olnud sellist arutelu peetud,“ ütles president Kersti Kaljulaid mai algul „Välisilmas“.

Nüüd on. Kuigi suur küberjulgeolekuteemaline kohtumine on kavas alles sel reedel, sai Eesti koos oma liitlastega juba märtsis risti kirja, kui ÜRO tähtsaima laua taga omistati Gruusiat tabanud küberrünnakud Venemaa sõjaväeluurele GRU.

„Nagu me teame, siis rahvusvaheline õigus ju kujuneb pretsedentidest ja see on pretsedent, mille Eesti lõi, nii nagu ta lubas,“ rääkis Kaljulaid.

Venemaa oli pahane

Sealjuures oli Gruusia rünnakute omistamine Eesti diplomaatidele hea märk, et küberteemad lähevad julgeolekunõukogule tõesti korda. Venemaa muidugi pritsis tuld ja tõrva ning eitas kõike, aga teised julgeolekunõukogu liikmesriigid nentisid – enamasti küll delikaatselt venelasi mainimata – et riigid peaksid küberruumis käituma ikka kindlate reeglite järgi.

Nende reeglite kehtestamine on juba kümmekond aastat olnud ka Eesti eesmärk – täpsemalt rõhutamine, et küberruumis peaksid kehtima täpselt samasugused reeglid kui füüsilises maailmas.

Samal ajal on autoritaarsed riigid, kes soovivad internetile tugevamalt käppa peale panna, jutustanud, et kübermaailmale tuleks luua päris oma käitumisraamistik ehk senised reeglid ei kõlba. Ja kuna üksmeelt pole, siis senini kehtival hallil alal julgevadki teatud osapooled karistamatult saata korda küberrünnakuid.

Suurüritus tõmbas tähelepanu

Et Eestil on digivallas kamaluga õpetust jagada, sai ka muidu kahe vahel olnud riikidele selgemaks kaks nädalat tagasi, kui julgeolekunõukogu tähistas 75 aasta möödumist teise maailmasõja lahingute lõpust Euroopas. Koroonakriisi tõttu toimus suurejooneline ja esindusliku osavõtuga kohtumine üle videosilla ning väidetavalt on juba erinevatel diplomaatilistel tasemetel esitatud küsimusi, et kas samamoodi võiks näiteks pidada ka sügisest ÜRO peaassambleed, kui viirus ei luba riigijuhtidel New Yorki koguneda.

Kui julgeolekunõukogu on ka kriisi ajal (pärast pikka reeglite klapitamist) videokõnede läbi oma tööd teinud, siis suuremad rahvusvahelised üritused on koosnenud üksnes eelsalvestatud videote ettemängitamisest. Eestlased tõestasid, et saab ka teisiti, otse!

Ka sel reedel toimuv üritus, kus tervitussõnad ütleb peaminister Jüri Ratas, viiakse läbi osalt Tallinnast ja osalt Eesti ÜRO esindusest ookeani taga. Kokku on osalemisest teada andud ligi 60 riiki, lisaks organisatsioonid nagu Punane Rist ja Interpol. Kultuurikatlas valvavad Eesti digimaine jaoks üliolulise ürituse sujuvat toimimist 30 tehnikut ning valmis on seatud ka plaanid B ja C, kui küberjulgeoleku arutelu peaks ise küberrünnaku alla sattuma.

„Kübermaailmas kogenud ja eesrindliku riigina seisab Eesti selle eest, et julgeolekunõukogu valmistuks tõsiselt uuteks ohtudeks. Just praegu on õige aeg käsitleda seda, kuidas küberruumis konflikte ennetada ja kuidas riigid saaksid oma digitaalset taristut paremini kaitsta. Koroonakriis kiirendab riikide digitaliseerimist, aga seetõttu ongi vaja pöörata erilist tähelepanu haiglate ja teistele meditsiiniasutuste infosüsteemidele. Samuti pole kadunud küberkuritegevus internetis. Peame koos oma sõprade ja liitlastega pidevalt otsima võimalusi, kuidas turvalisuse tagamisel mitmesuguste ohtudega sammu pidada,“ sõnas Ratas ürituse eel.

***
Kas Prantsusmaa solvus Eesti peale?

ÜRO julgeolekunõukogu pole vaatamata mitu kuud väldanud läbirääkimistele veel saanud valmis koroonakriisi ja võimalikku ülemaailmset relvarahu puudutavat resolutsiooni, sest USA ja Hiina peavad vägikaikavedu maailma terviseorganisatsiooni WHO kiitmise üle. Viimati jooksis liiva Prantsusmaa ja Tuneesia resolutsioonikavand ning Eesti ja Saksamaa pakkusid seepeale välja oma, märkimisväärselt kärbitud tekstivariandi. Hiina on ka selle allkirjastamise välistanud.

„Ühine pressiüritus julgeolekunõukogusse kuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide saadikutega ei jäänud ära, vaid lükati edasi. Hetkel otsitakse uut aega, et see võimalikult peatselt teha,“ selgitati juhtunut välisministeeriumist. „Jõupingutused COVID-19 teemalise resolutsiooni vastuvõtmiseks julgeolekunõukogus jätkuvad. Eesistujana lahendame ummikseisu julgeolekunõukogus koostöös kõigi julgeolekunõukogu liikmetega.“

Samal teemal

13. mai 2020, 13:25
KUKEPOKS KRIISI AJAL! Eesti veenab ÜRO julgeolekunõukogus USAd aru pähe võtma
9. mai 2020, 16:45
Reinsalu rahvusvahelisest kohtumisest: üritus tõkestas Venemaa katseid kasutada 9. maid ajaloo moonutamiseks
8. mai 2020, 17:02
VIDEO | Eesti korraldab II maailmasõja lõpu 75. aastapäeval ühe suurima rahvusvahelise arutelu
4. mai 2020, 23:09
President Kaljulaid kergitas kalevit ÜRO julgeolekunõukogus toimuvalt: see on elegantne!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee