Eesti uudised

ÜHISTRANSPORT ON KÕIGILE? Eestis pole olukord ideaalne, kuid paranemas 

Johanna-Kadri Kuusk, 21. mai 2020 15:15
Rongi sissepääs ratastoolis reisijateleFoto: Stanislav Moškov
Neljapäev on ühtlasi ka rahvusvaheline ligipääsetavuse päev ja selle puhul anti ministeeriumite ühishoones ülevaade transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse uuringu tulemustest. Kui kerge ja turvaline on ühistransporti kasutada puuetega inimestel, eakatel ja lastel? 

Värske uuring näitab, milline on Eesti ühistranspordipeatuste ja jaamahoonete olukord ning kas ja mil määral on peatuste juures arvestatud erinevate kasutajate vajadustega.

Samal teemal

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum esindaja Jüri Järve sõnul ei ole Eestis olukord kõige kohutavam, samas arenguruumi on. Suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu on paljudes ühistranspordipeatustes päris kenasti arvestatud puuetega inimeste vajadustega. Küll aga on arenguruumi maapiirkondades, kus ei ole näiteks sageli võimalik ratastooliga inimestel peatuse platvormile pääseda. 

Suuremates linnades on Järve sõnul arenguruumi sõidukite osas. „Kui ratastooliga inimene soovib pääseda bussi, siis on vaja bussijuhil tulla ja avada bussi sissesõidutee. Kujutage ette, on tipptund ja siis bussijuht lahkub oma kohalt ja tõmbab spetsiaalsete konksudega välja selle räpase sissesõidu. Siis ta lööb selle tagasi nii, et tolmu lendab. Teised reisijad on ka närvilised ja pahased. Paljud bussijuhid on loomingulised ja ütlevad, et neil see sissesõit ei tööta või sõidavad lihtsalt minema kui ratastooli näevad,“ jutustas Järve ja lisas, et ratastoolikasutaja läheb pigem ise teise linnaossa kui elab läbi sellise ebameeldiva kogemuse. Järve toob näiteks Riia ühistranspordi, kus trollides peab bussijuht ratastooli sissesõidu välja laskmiseks ja tagasi tõmbamiseks vaid nuppu vajutama. „Eesti võiks seda eeskujuks võtta,“ lisas Järve, kuid julgustas, et aastatega on näha, kuidas olukord Eestis järjest paraneb.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnul on Eestis ligipääsetavuse kirjaoskus veel madal. Erinevate arendajatega suheldes on Kuuse sõnul talle sageli öeldud, et erilahenduste järele ei ole väga suurt nõudlust. Samas usub Kuuse, et see võib olla üldise teadmatuse viga, sest sageli ei oska inimesed ka erilahendusi nõuda. „Võtame kasvõi noore perekonna. Kui näiteks nende kortermajas ei ole lifti, siis nad mõtlevad, et tassivad paar aastat seda lapsevankrit viiendale korrusele, kuna see on ajutine. Minu arvates võiksid inimesed rohkem ja paremaid lahendusi nõuda,“ rääkis Kuuse.

Kuuse tõi välja, et ligipääsetavuse küsimus on äärmiselt oluline eriti meie vananevas ühiskonnas. „See on lihtsalt tõsiasi, millega me peame tegelema. Ei saa tõde eitada,“ sõnas ta ja kinnitas, et sotsiaalministeerium teeb tööd, et kõigil oleks võimalik ühistransporti ja ühist ruumi kasutada. Kui seda ei tehta, kaasnevad ka lisakulud. „Kui meil on eakas inimene, kes ei saa oma kortermajast välja, et poes käia, siis peab sotsiaaltöötaja minema ja tema eest seda tegema. Kui meil on liikumispuudega inimene, kes ei saa ühistransporti kasutada, siis peab sotsiaaltöötaja minema ja ta ise sihtkohta transportima,“ selgitas ta. 

Ligipääsetavuse rakkerühma juht Keit Parts tõdes, et puudega inimeste ligipääsetavuse küsimus jääb paljudele kaugeks, kuna kõigil ei ole lähedast, kes vajab selles küsimuses abi. Küll aga soovitab ta mõelda teemast laiemalt. „Kui te vaatate liiklust, siis küsige endalt, kas laseksite oma lapse või vanaema üksi liiklema teadmisega, et see on nende jaoks mugav ja turvaline,“ sõnas ta. 

Uuringus võeti ette rohkelt Eesti sõlmpunkte ja objekte ning hinnati, millistes aspektides on need ligipääsetavad erivajadustega inimestele, eakatele, lapsevankriga liiklejatele, lastele ja paljudele teistele, kel on avalikus ruumis liiklemiseks tarvis abivahendit või kelle füüsiline võimekus või nägemis- või kuulmistaju on langenud. Samuti analüüsiti, millised kohandused on vajalikud ligipääsetavuse võimaldamiseks ning milline oleks kohanduste eeldatav maksumus. Selle uurimuse põhjalt hakatakse edasi vaatama, millised võiksid olla riigi järgmised sammud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee