Ratas: peame pakkuma majandusele tuge

Peaministri sõnul saab järjest olulisemaks majanduse elavdamise küsimus. „Oleme alustanud majanduse elavdamise kava koostamisega. Praegu on käiku läinud suur osa lisaeelarves määratud toetusmeetmeid. Peame vaatama, et saaksime majandusele pakkuda tuge,“ sõnas ta.

Peaministri sõnul on oodata, et olukord läheb aasta lõpupoole järjest raskemaks, ja selleks peab valmis olema.

Ratas märkis, et tal oli neljapäeva hommikul kõne professor Irja Lutsariga. „Jälgime olukorda ja viiruse levikut väga tähelepanelikult. Ei ole see viirus kadunud veel kuhugi ja ei ole see valitsuse laualt maha läinud,“ kommenteeris ta.

Eelmise nädala neljapäeval andis valitsus välja ülesande vaadata üle suurprojektid, mis on võimalik viia kohe hankesse, kui kriis peaks veel süvenema. „Koroonakriisiga on kaasnenud ka sunnitud innovatsioon, mis on esile toonud uusi mudeleid. Oleme näinud, et paljud töötajad on nüüd välja tulnud sooviga hoopis kodust töötada,“ sõnas ta.

Helme: PPA on olnud kriisis suure pinge all

Siseminister alustas sõnavõttu idapiiri välja ehitamise teemaga. „Valitsus võttis vastu otsuse keskkonnamõju hindamine ära jätta, et see piir võimalikult kiiresti valmis ehitada,“ sõnas ta ja lisas, et keskkonnaministeeriumi eelhindamine näitas, et piiri ehitamisel toimuv ulatuslik raadamine ei ole keskkonnale olulise mõjuga. „Peame piiri välja ehitamisega kiiresti tegelema, sest nii ida- kui lõunapiiri valvamisega oli meil vaja kasutada füüsilisi tõkkeid, et vältida sealt piiri ületamist,“ rääkis Helme ja lisas, et kriisi ajal ootamatult kasvanud vajadus piiri valvata nõudis ka suurt lisaressurssi.

Helme sõnul on PPA olnud kriisis suure pinge all. „Kui me räägime ametnike ületundidest, siis ainuüksi kadetid ja abipolitseinikud tegid 1483 ületundi,“ teatas ta ja luges veel ette mitme korrakaitsjate rühma ületunnid. „Olime ka sunnitud suurendama patrulle kahekordselt. Pidime seda tegema,“ rääkis ta.

Helme sõnul kasvasid kriisi ajal väljakutsed seoses alkoholi tarbimise ja vägivallaga. „Väljakutsed liikusid avalikest kohtadest kodudesse. Kui me oleks ainult piiri valvamisele keskendunud, siis ei oleks me suutnud kõiki väljakutseid vastu võtta,“ sõnas ta. Helme tõi välja, et piiriküsimuses oli ootamatult juures ka saarte ja mandri vaheline piir, mis nõudis ka lisaressurssi.

Helme kommenteeris ka maasikakasvatajate avalikult tõstatatud probleemi, mis puudutab ka EKREsse kuuluvat maaeluministrit. Põllumehed on viimastel nädalatel kaevanud, et ilma välistööjõuta jäävad neil sellel aastal saadused korjamata ja nende eest ka tulu saamata. Helme sõnul ei saa Eestit kui rahvusriiki välja vahetada mõne tonni maasikate eest. „Meil on praegu Eestis välistööjõudu Pärnu linna jagu, aga varsti on Tallinna jagu. Kas me seda tahamegi,“ küsis ta. Ta tõi välja, et vaatas ka ise seda, kui palju on maasikakasvatajad ise lisatööjõudu otsinud. „Ma arvan, et selles osas on tööandjatel endil jäänud kodutöö tegemata,“ sõnas ta.

ERJK küsimus

Peaminister Ratas põhjendas ajakirjaniku küsimusele vastates, et kui ERJK roll viia puhtalt riigikontrolli kätesse, siis tõuseb ka selle usaldusväärsus. „Kordan veel kord, et see ei kao ega lõpeta oma tööd. Riigikontroll on olnud iseseisev ja professionaalne,“ sõnas ta.

Mart Helme küsis vastu, millest eeldab ajakirjanik, et ERJK ei ole seni olnud usaldusväärne. „Mina ei ütleks, kui kaks juhtliiget on seotud sotsiaaldemokraatidega. Kui ta on üritanud pidevalt üritanud ületada oma volitusi. Milline oli näiteks nende õigus nõuda mingeid andmeid portaalilt Objektiiv ja SA Perekonna ja traditsioonide kaitseks. Ta on üritanud riigikogu erakondadelt nõuda mingeid dokumente ja kutsunud ülekuulamistele. Ta politiseeris enda ära ja sellest tulenevalt hakkas oma volitusi ületama. Meie hinnangul on riigikontroll tunduvalt tasakaalustatum. Kogu see kära selle ümber, nagu me prooviks midagi kinni mätsida, ei pea absoluutselt paika,“ kommenteeris Helme.