Poliitika

MAASIKAD JÄÄVADKI PÕLLULE? Maaeluminister tõrjub etteheiteid: võõrtööjõud ei ole imeravim (3)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 21. mai 2020, 11:45
Maaeluminister Arvo AllerFoto: Teet Malsroos
Maaeluminister Arvo Aller on saanud maasikakasvatajatelt ja teistelt põllumajandusega tegelevatelt ettevõtjatelt avalikke pöördumisi, milles heidetakse Allerile ette tegevusetust ja tagatipuks kriisi ajal puhkusele minekut. Minister vastas, et maaelu probleemide lahendamisel ei ole võõrtööjõud mingi imeravim.

Minister tänab põllumehi pöördumiste eest. Samas märgib ta kirja alguses, et avalik kiri saadetakse tavaliselt ikka siis, kui muidu suhelda ei saa. 

Samal teemal

„Oleme teiega ju kogu kriisi aja pidanud kolmapäeviti videokohtumisi, kus oleme kõik mured ära kuulanud ja omalt poolt lahendusi pakkunud. Samas mõistan, et pandeemia ja eriolukord on muutnud meie harjumuspärast elu ja pannud paljusid raskesse olukorda. Eriolukord on küll läbi saanud, aga pandeemia mitte. Inimeste tervis on jätkuvalt valitsuse prioriteet,“ kirjeldas Aller praegust olukorda ja lisas, et raske pole ainult maasikakasvatajatel, vaid ka turismimajanduses.

Maaeluminister teatab kirjas, et ka avalikkus peaks olema maasikakasvatuse numbritest teadlik. „PRIA andmetel kasvatatakse Eestis maasikaid müügiks umbes 600 hektaril. Enamik maasikakasvatajaist kasvatab marju umbes veerandil hektaril ja saab hakkama ilma võõrtööjõuta. Kõige suurem probleem on neil, kellel on üle viie hektari, selliseid ettevõtjaid on 28. Nendel on vaja hooajaks 50–100 lisatöölist. Kokku on marjakoristuseks vaja umbes tuhat töötajat,“ loetles Aller.

Ministri sõnul on valitsus pakkunud omalt poolt lahendusi. Samuti toob ta välja, et koroonakriisis on Eestis töötute arv mitmekordistunud, tööta on ligi 50 000 inimest. „Oleme aktiivselt suhelnud töötukassaga, et leida võimalusi töötute motiveerimiseks, olgu nn tööampsude või lisatasu kaudu. Ukrainlased võivad olla head töömehed, nagu te märgite, aga riik peab esmajoones hoolitsema selle eest, et saaksime tööle rakendada oma inimesi,“ seletas Aller. Ta tuletas meelde, et ka võõrtööjõu osas on valitsus olnud vastutulelik ja omal initsiatiivil võtnud vastu otsuse, et võõrtöölised tohivad kuni 31. juulini põllumajanduses tööd teha. 

„Pudelikaelaks on siin potentsiaalsete töötajate ja tööandjate kokkuviimine. Oleme ette valmistanud teises inforuumis olevate võõrtööliste informeerimise sellest võimalusest nii PPA kui võõrtööliste kohaliku kogukonna kaudu. Oleme koostanud majandusanalüüsi, milles hindame riske ja võimalusi iganädalaselt,“ loetleb Aller.

Ministri sõnul saavad kõik aru, et maasikad põllul ei oota, kuid ta tõdeb, et mitte keegi ei osanud novembris oodata, et tänavune kevad tuleb teisiti. 

„Muidugi teeme prognoose, mille osa on see, et Schengeni viisaruum läheb lahti juuni keskpaigast. Piirid avanevad siis ka kolmandatele riikidele kus pandeemia on kontrolli all ja kellega suhtlemine on jälle võimalik. Siis oleme peaaegu tagasi olukorras, kus kehtivad tavaolukorra reeglid. Püüame ära teha eeltöö, et siis oleks võimalik kasutada neid üldisi reegleid, mis käivad ka võõrtööjõu kohta,“ lohutab Aller.

Maaeluminister tuletab oma vastuses meelde, et valitsus on eraldanud mitusada miljonit eurot maaettevõtetele koroonakriisi mõjude leevendamiseks ja kodumaise toidu tootmisvõime säilimiseks. „Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) meetmed pakuvad ettevõtjatele ka võimalusi tootmisse lisavahendite kaasamiseks. Head avalikule pöördumisele allakirjutajad, jätate oma avalikus kirjas mulje, et Eestist pole enam tööjõudu võtta ja ainsaks lahenduseks on võõrtööjõu sissevedu. Olen siiski seda meelt, et võõrtööjõud ei ole imeravim, mis lahendab maaelu probleemid. Juba praegu on Eestis üle 30 000 võõrtöölise. Maaelu edendamine on praeguse valitsuse jaoks äärmiselt tähtis, aga maaelu edendades peame hea seisma kogu ühiskonna tasakaalustatud arengu eest. Olen jätkuvalt valmis teiega arutama lahendusi, kuidas keerulisest majanduslikust olukorrast edukalt välja tulla.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee