Kaja Kallas: koalitsioon üritab ERJK kaotamise eelnõu kiirkorras läbi suruda, isegi Savisaar polnud nii nahaalne (1)

Põhiseaduskomisjoni erakorralisel istungil on täna kavas kolme eelnõu arutamine. Mis põhjusel istung on aga kokku on kutsutud, saab lugeda ridade vahelt, kui vaadata eelnõude senist menetluskulgu.

Esimesena on kavas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine – tõenäoliselt põhiseadusega vastuolev populistlik eelnõu, et välistada eriolukorras riigikogulaste ja teiste tähtsate riigiisade palgatõus. Eelnõu anti üle 25. märtsil ja seni on komisjon seda arutanud vaid korra, sel teisipäeval.

Teiseks võetakse ette isikuandmete kaitse rahvusvahelise konventsiooni muutmise protokolli arutamine, mis võeti menetlusse juba 11. veebruaril, aga jõuab põhiseaduskomisjoni alles nüüd.

Kolmandaks on siis kavas ERJK kaotamise eelnõu – sel esmaspäeval koalitsiooni poolt algatatud, teisipäeval menetlusse võetud ja juba neljapäeval arutlusele tulev.

Kaja Kallase sõnul on valitsusel prioriteedid selgelt paigas – tema sõnul on koalitsioonile kõige tähtsam oma naba, mitte Eesti inimeste ja ettevõtjate mured. 

“Eelmine nädal andsime sisse tööjõukriisi leevendamise eelnõu, et aidata eelkõige Eesti põllumehi. Põhiseaduskomisjoni esimees ütles, et ilma valitsuse arvamuseta ei saa seda kahjuks arutada ja valitsusel on arvamuse andmiseks aega 5 nädalat. Eile palusime valitsusel kiirendatud korras see arvamus anda, sest probleem on pakiline. Vastust ei ole," sõnas Kaja Kallas. 

Ta lisas: "Esmaspäeval andis koalitsioon sisse eelnõu erakondade rahastamise järelvalvet endale soodsamaks muuta. Täna on kokku kutsutud põhiseaduskomisjoni erakorraline istung, et kiiresti esimene lugemine ära teha ja asi saali saata ning see juba enne suve vastu võtta.

Jah, see on "uuenenud" Keskerakond, kes Jüri Ratase juhtimisel üritab Keskerakonna musta rahastamist seaduse jõuga vaiba alla suruda. Isegi Savisaar ei olnud nii nahaalne." 

Erikomisjon: Riigikontrolli ei kaasatud ERJK tegevust muutva eelnõu väljatöötamisse

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutas täna kohtumisel riigikontrolör Janar Holmiga erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) tegevuse üleviimist Riigikontroll vastutusalasse.

„Korruptsioonivastase erikomisjoni ülesanne on tegeleda parlamentaarse enesekontrolliga ja seetõttu on see küsimus ka erikomisjoni fookuses,“ ütles komisjoni esimees Katri Raik. „Seetõttu soovisime ka riigikontrolöri seisukohta antud küsimuses.“

Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson ei nõustunud komisjonis kõlanud väitega, et ERJK tegevuse üleminekul Riigikontrolli vastutusalasse kannataks Riigikontrolli põhitegevus. „Riigikontroll on absoluutselt sõltumatu organisatsioon,“ ütles Jürgenson. Tema hinnangul suurendaks kavandatav muudatus ka erakondade rahastamise kontrollorgani erapooletust.

Komisjonile selgitusi andnud riigikontrolör Janar Holm ütles, et eelnõu ettevalmistamisel riigikontrolli ei kaasatud ja põhiseaduslik institutsioon sai eelnõust teada selle üleandmisel riigikogule. Holm ütles, et tuleks hoiduda Riigikontrollile selliste lisaülesannete panemisest, mis ei lähe kokku Riigikontrolli olemusega.

Komisjoni esimehe ettepanekul on lähiajal plaanis kohtuda lisaks riigikontrolörile ka ERJK juhtidega ning vaadata üle, kas erakondade rahastamise järelevalve puhul on jälgitud rahvusvahelisi soovitusi ning komisjoni enda ettepanekuid, mis nõuavad seaduse muudatusi. Samuti vaatab komisjoni üle, millise seisukoha võtsid viis parlamendifraktsiooni antud küsimuses 2019. aasta sügisel.

Mida eelnõu endast kujutab?

Esmaspäeval kirjutas Õhtuleht, kuidas riigikogu istungil andis Kert Kingo (EKRE) riigikogu juhatusele üle koalitsiooni eelnõu, mille eesmärgiks on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antakse järelevalvepädevus riigikontrollile.

Eelnõu sisu on anda need ülesanded riigikontrollile, kellel on kindlasti võimekus suurem ja siin sõltumatus on ka kindlam,“ selgitas Kingo Õhtulehele eelnõu sisu. 

„Riigikontrollil on kindlasti võimekus suurem ja sõltumatus on ka kindlam, kuna erakondade rahastamise järelevalve komisjoni seitsmest liikmest viis on erakondade esindajad,“ lisas Kingo.

„Tegelikult tähendab see ERJK likvideerimist,“ ütles komisjoni esimees Liisa Oviir.

Riigikontrollile, kes hakkaks järelvalvet teostama, koalitsiooni plaan aga ei meeldi. "Esimene mulje on aga see, et diagnoos ja ravi ei pruugi olla vastavuses – kui probleemiks on ERJK väidetav sõltuvus erakondadest, siis saab seda vähendada ka muul viisil, ERJK komisjoni koosseisu muutes, " tõdes riigikontrolli juht Janar Holm Õhtulehele. Ta lisas, et seaduse vastuvõtmine tähendaks riigikontrolli jaoks printsipiaalset muutust ning tegemist oleks  täiesti uut tüüpi ülesandega, mis muudaks riigikontrolli olemust. 

ERJK kaotamise taga nähakse Keskerakonna soovi vabaneda suurtest kahjunõuetest. Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, kuidas komisjon on aastate jooksul teinud Keskerakonnale ja selle liikmetele ridamisi ettekirjutusi, et makstaks tagasi keelatud annetused. Pahatihti oli tegemist Tallinna maksumaksjate rahaga, mis kulus Keskerakonna poliitikute propageerimisele. Kuigi Keskerakond kaebas ettekirjutused üldjuhul edasi, võitis komisjon alati ja kohtu sunnil pidi partei maksumaksja raha Tallinna linnale tagasi maksma.