Jaak Aaviksoo: 20–30 aasta pärast ei ole meil enam eestikeelseid õppejõudusid (1)

„Tunded olid lahkumisel veidi vastuolulised, aga üldiselt olen ma rahul. Nõukogu liikmete ettepanek jätkata oli minu jaoks tõsiseltvõetav ettepanek. Nüüd otsustasid nad teisiti mingitel ajenditel ja eks aeg näitab, mis need argumendid on,“ kommenteeris Aaviksoo ja kordas, et kuigi garantiisid selles rektori valimises ei anta, oli ta siiski lootusrikas. 

Mida arvab rektor tagasi vaadates kõikidest ametiaja skandaalidest? Aaviksoo sõnul ei saanud midagi muud oodata, sest Tartu ülikooli endise rektori ja vilistlase kutsumine tehnikaülikooli rektoriks oli juba iseenesest skandaalne mõte. „See oli tehnikaülikooli vilistlaste ja toonase rektori ettepanek ja kui soliidsed inimesed teevad väärika ettepaneku, siis ma kaalun seda tõsiselt ka siis, kui see ei ole lihtne. Seal oli paljut. Näpujälgi, võltsimist, kohtusse kaebamist ja palju piinlikke seiku, aga ma ei seosta neid oma nimega, vaid see on skandaalitsejate mure,“ sõnas Aaviksoo.

Lahkuval rektoril on enesele ette heita kärsitust ja vähest empaatiat. „Eks ma olen paljusid seoseid alahinnanud ning tahtnud liiga palju ja liiga kiiresti. Ülikoolid on aeglased institutsioonid ja huvitav on see, et paks veri lõi alles nüüd rektori valimisel välja, mitte varasemalt. Võib-olla ei jätkunud mul piisavalt empaatiat paljude mõjukate akadeemiliste liidritega asjade läbirääkimistel,“ rääkis Aaviksoo ja lisas, et ilmselt oleks saanud asju kaalutletumalt teha.

Aaviksoo sõnul on kõrgharidus üleüldiselt surve all, kuna puudub strateegiline visioon ja rahastus on ka kinni külmutatud. 

„See ei ole kellelegi saladus, et teaduse rahastamises ei ole lubadused vett pidanud. Ma arvan, et kogu sektor on praegu sellises närvilises üleminekuperioodis,“ kommenteeris ta. 

Aaviksoo sõnul on ühiskonnas väga palju kohti, kuhu on näiliselt rohkem raha vaja kui pikaajalistesse investeeringutesse hariduses. „Olgu see pensionid, töötukassa või tervisehoid. Nagu mujalgi on ka Eesti elanike jaoks need prioriteetsed ja sellest lähtuvad poliitikud,“ seletas ta.

Aaviksoo sõnul on vähene rahastus viinud terve Euroopa ülikoolid lõhkise küna ette ja peab tõdema, et 5-10 aasta pärast on enamus tasuta ülikooli taastanud arvestatava õppemaksu, sest maksumaksja rahadest kõrgharidust lihtsalt kinni ei maksa.

Teise probleemina tõi ta välja selle, et doktoriõppes on aina vähem Eesti taustaga noori. Sinna kipuvad õppima hoopis välismaalased. Samuti ei ole magistri lõpetajatel soovi doktorantuuris jätkata, mis viib Aaviksoo sõnul paratamatult sinna, et 20-30 aasta pärast ei ole Eestis enam õppejõude, kes kohalikus keeles õpetaksid.

Oma järeltulijale soovib Aaviksoo julgust jätkata ülikoolis juba algatatud reformidega. „usun, et ta toob kaasa kogemust teistsugusest akadeemilisest kultuurist ja suudab viia ülikooli sinna, kuhu mina ei oleks suutnud. Ma usun kindlalt, et tehnikaülikool on heades kätes ja jätkab arenemist,“ sõnas ta.