Ma arvan, et ringhäälingu nõukogu ja Rahvusringhääling kokkuvõttes väärib ennekõike selle olulise ja samas väga spetsiifilise valdkonna tugeva ekspertiisiga inimesi, kes suudavad toime tulla ühe siseriikliku julgeoleku alustala fookuse hoidmisega ja kaitsmisega ja on poliitiliselt sõltumatud, sest teadupärast lubab ringhäälingu seadus ringhäälingu nõukogu laua taga istuda ka riigikogus esindatud fraktsioonide esindajaid, nii et milleks selline duubeldamine. 

Neile kriteeriumidele vastas üsna mitu kandidaat, kes olid oma kandidatuuri ERRi nõukogusse üles seadnud. Nende inimeste kompetents avalik-õigusliku meedia juhtimise, meediaorganisatsiooni tuleviku ja finantsmaailma vallas olid kindlasti tugevamad kui nii mõnelgi valituks osutunud kandidaadil ja lisaks, nende varasemad väljaütlemised ei ole tekitanud kahtlust nende poliitilises kallutatuses. 

Esimene üllatus selle valimisprotseduuri juures oli kahtlemata Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa välja vahetamine enne hääletamist. Olen küll Sven Sesterit kuulnud rääkimas varasemalt paljust muust, aga mitte nii väga rahvusringhäälingust või meediaorganisatsioonide viimase aja väljakutsetest. 

Edasine asjade käik oli viimase aja kõige halvem näide poliitikast. Kasutati ära jõupositsiooni, isiklikke suhteid, käsi peseb kätt mentaliteeti, et oma ustavaid jüngreid upitada poliitilist sõltumatust ja erialast ekspertiisi eeldavasse ametisse. Väga kahju! 

Lõpetuseks üks tsitaat Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ühest postitusest: "Viimased nädalad näitavad, et on hoopis oluline olla pumba juures. Kui oled opositsioonis, siis räägid parlamentaarsest väärtusest, kui oled võimul, siis võid parlamentaarsetest kommetest üle sõita. Viimase aja loetelu sellest on karm, sest nii meie tasapisi annamegi osakesi ära oma õigusriigist. Aga kuidas seda mitte teha? Esmalt muidugi see, et parlamenti sattuvad inimesed ei loobu supervõimalusest mõelda omaenda peaga, sest nii mugav on olla peata ratsanik. Antakse kuskilt koalitsiooninõukogust teada, see muudatus on vajalik, lähed ja hääletad". 

Kokkuvõttes jääb neis protsessides muidugi olulisimaks siiski iga ERRi enda töötaja vastutus hea programmi, hea ajakirjanduse tegemise eest. Loodetavasti on see tugevam jõud, kui mõni poliitiliselt kallutatud kandidaat ringhäälingunõukogus.