Krimi

Kõmmari kohtuotsuse teinud kohtunik: mitte just sageli ei põhjusta kannatanud oma käitumisega enda surma 

Toimetas Triinu Laan, 18. mai 2020, 17:05
Foto: Erki Pärnaku
Harju maakohus tegi esmaspäeval teatavaks muusik Raivo Rätte ehk Kõmmari surmaprotsessi otsuse. Karel Šmutov mõisteti süüdi provotseeritud tapmise paragrahvi alusel ning talle määrati  kahe aasta ja viie kuu pikkune vanglakaristus.

"Isiku teo kvalifitseerimiseks provotseeritud tapmisena peab olema tuvastatud esmalt, et isik on toime pannud tahtliku tapmise. Kui see on tuvastatud, siis tuleb kohtul vaadata tapmise toimepanemise asjaolusid ja muuhulgas kannatanu käitumist enne kuritegu," kommenteeris otsust kohtunik Katre Poljakova.

Samal teemal

Karistusseadustiku paragrahv 115 sätestatud provotseeritud tapmise objektiivne külg sisaldab erilise isikutunnuse olemasolu süüdistataval – teo toimepanemise hetkel äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis selgitanud, et § 115 kujutab endast tapmise põhikoosseisu priviligeeritud ehk vähemohtlikku koosseisu.

Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista paragrahv 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms.

Paragrahv 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu provotseeriva käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, st kannatanu(te) käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang.

"Teisisõnu tähendab see, et erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu(te) käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni," selgitas kohtunik. 

Kohus  peab seega analüüsima süüdistatava emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, kontrollimaks, kas tegemist võib olla vastutust kergendava isikutunnusega. Samuti peab kohus andma hinnangu kannatanu käitumisele pidades silmas terviksituatsiooni.

"Seda paragrahvi rakendatakse harva seetõttu, et mitte just sageli ei põhjusta kannatanud oma käitumisega enda surma. Kõige sagedasemad on sellised süüdimõistmised lähisuhtevägivalla asjades, kus näiteks pikka aega teise abikaasa poolset vägivalda talunud isik on viidud viimase piirini ning kasutab olukorrast pääsemiseks vägivalda, mille tagajärjel teine abikaasa sureb," põhjendas Katre Poljakova.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee