Seisukoht

Seisukoht | Koroonavangla paneb unistama vabadusest 

Mart Treial, spordireporter, 18. mai 2020, 19:06
Ajul, vähemalt minu omal, on loll komme asju unustada. Nii et Jarek Kasar ütleb laulus „K r i b u k r a b u“ kogu koroonajama kohta õigesti, et „ega millegi muuga polegi siin tegu, kui lihtsalt meile tuletati meelde, mis on kõige olulisem elus“.

Olgem ausad, eriolukord oli paljudele meist üks korralik time-out, sest lihtsalt polnud kuhugi tormata. Isegi tööle mitte, kui kontor oli kodus. Esimesed paar nädalat tundus mõnus. Aeg endale ja kõik need jutud, aga mida nädal edasi, seda rohkem meenus mulle kaitsevägi.

Meenusid pühapäeva õhtud Tartu vaksalis, kui vaatasin kadestava pilguga kõiki tsiviilriietes kodanikke. Ma ei teadnud kübetki nende muredest või rõõmudest, kuid see oli kõrvaline. Nad sümboliseerisid vabadust minna, kuhu, kellega ja millal iganes, mis tundus ühe mundris noorhärra jaoks ülim privileeg. 

Nüüd, viis aastat hiljem, olen justkui taas laigulisis rõivais. Aga kadestada pole kedagi, sest kõik on lõksus. Tõsi, püüniserauad avanevad vaikselt, kuid ja loodetavasti lõplikult, mitte ei laksata poole pealt tagasi kinni. Oh, kui mõnus oleks jälle olla ise enda peremees ja teha, mida hing ihkab...

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee