Poliitika

Tanel Kiik: töötus võib aasta keskmisena olla 13,5 protsenti 

Viljar Voog, 18. mai 2020, 13:12
Tanel Kiik, Raul Siem ja Jürgen Ligi komisjoni istungilFoto: Kuvatõmmis / Riigikogu
Parlamendi riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil ülevaate andnud sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsus arutab neljapäevasel istungil, kuidas minna edasi koroonakriisi palgakompensatsiooni meetmetega.

Kiige sõnul on oodata, et tingimused, mille puhul riik võtab töötukassa kaudu enda kanda hädas ettevõtete töötajatele palga maksmise (kuni 1000 eurot kuus, firma ise peab panustama vähemalt 150 eurot), lähevad karmimaks. Märtsist maini pakutava abi puhul on kõik seotud arvuga 30 ehk firma peab täitma vähemalt kaks tingimust kolmest: tema käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti, vähemalt 30 protsendile töötajatest pole võimalik tööd pakkuda või töötajate palka on langetatud 30 protsenti.

Kiige sõnul võib praegu mai lõpuni kehtivat palgameedet pikendada, ilma et oleks vaja sellega riigikogu ette minna – vajadusel saab paarkümmend miljonit puuduvat eurot leida valitsuse reservist. „Kui me räägime pikemast perioodist, juuli-august ja muu taoline, siis see eeldab juba kindlasti teist lisaeelarvet,“ rõhutas sotsiaalminister.

Kokku langeb käesoleva kriisi mõjul töötukassa aasta algul enam kui 800 miljoni euro suurune reserv poole võrra ehk 400 miljonini.

„Hetkel me teame, et meil on töötus suurusjärgus kaheksa protsenti. Palju tegelikult aasta lõpuks see on – erinevad prognoosid näitavad erinevaid numbreid. Üks arvestus ütleb, et töötus on aasta lõpuks 13,5 protsenti aasta peale keskmisena. Võib-olla õnnestub see hoida mõnevõrra madalamana – see sõltub ka turu taastumise kiirusest ja muudest meetmetest,“ ütles Kiik.

Sotsiaalministri sõnul näitavad kolm ette valmistatud stsenaariumit, et 2021. aastal võib töötus osutuda tänasest kõrgemakski. Isegi kui aastad 2022–2023 osutuvad helgemateks, peab siiski töötukassa välja maksma rohkem raha, kui sinna sisse tuleb. „Musta stsenaariumi korral on kolme-nelja aasta pärast töötukassa reserv sisuliselt otsas,“ nentis Kiik.

Väliskaubandus ja IT-minister Raul Siem, kelle haldusalas on kriisileevenduspaketi suurimad summad, mis liiguvad abi vajavatele firmadele läbi KredExi, andis ülevaate, kuidas need summad omanikke leiavad. Lühidalt: kasinalt.

Siemi sõnul on näiteks KredExist otse välja laenatud vaid seitse miljonit eurot, kuigi taotlusi on rohkem kui 250 miljonile eurole. „Taotluste arv on 183 ja lepingusse oleme jõudnud 19 juhul. Siin on meil tõsiselt edasi vaja minna menetlusprotsessi kiirendamise osas,“ tõdes minister.

Väga aktiivselt pole käima läinud ka teine KredExi meede, millega pakutakse laenukäendust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lumi selgitas, et ettevõtjad eelistavad praegu kasutada kõikvõimalikke reserve, sest iga laen on täiendav finantskohustus. Laenude (ja käenduse küsimise) juurde jõutakse alles siis, kui säästud otsas, mis tähendab, et meetme vastuvõtmisel ja selle järgi vajaduse tekkimise vahel võib olla paarikuine lõtk.

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on majanduse ergutamise meetmetes selgunud rida puudusi, kuid valitsusel puudub valmisolek neid kõrvaldada. „Majandusmeetmetest on ainsana põhjust rahul olla palgatoetuste toimimisega, kuid need pole sellisel moel jätkusuutlikud ja vajavad tingimuste muutmist,“ tõi Ligi välja ühe kitsaskoha.

„Kredexi meetme puhul ei jõua käendustele seatud piirangute tõttu laenuraha majandusse. Samuti on riigi enda kippumine otselaenaja rolli kulutamas ära raharessurssi, mida oleks tõhusam ja vähem riskantne kasutada laenugarantiideks ja suurema finantsvõimenduse loomiseks,“ märkis Ligi. Ta lisas, et ebakõlad on tuvastatud ka KredExi ja maaelu edendamise sihtasutuse laenutingimustes.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee