Eesti uudised

ERITEADE | Valitsus kinnitas eriolukorra järel edasi kehtivad piirangud ja leevendused (1)

Toimetas Eigo Kaljurand, 16. mai 2020, 22:19
Avalikus kohas ja siseruumides jääb kehtima nn 2+2 reegel, mis tähendab, et väljas või siseruumis tohib liikuda koos kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad.Foto: Robin Roots
Seoses eriolukorra lõppemisega ööl vastu esmaspäeva kiitis valitsus heaks neli korraldust, millega kinnitati pärast eriolukorda jätkuvad piirangud ja sätestati leevendused. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis edasi tervishoiualane hädaolukord.

Valitsuses heakskiidu saanud piirangud ja leevendused teemade kaupa:

ALKOHOLIMÜÜGI PIIRANG

Alates 18. maist piiratakse jätkuvalt alkoholi müüki kõigis müügikohtades, sealhulgas restoranides ja baarides kella 22 õhtul kuni 10 hommikul. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava laeva või lennuki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

Alkoholimüügi piirang kehtib toitlustusasutustele, sealhulgas baaridele ja teistele sarnastele müügikohtadele kuni 1. juulini. (Korraldus artikli all)

KARANTIIN

COVID-19 haigel on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakodu jmt teenuse kasutajatele, kes peavad jääma karantiini oma viibimise kohta.

Haige lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning toimitakse vastavalt terviseameti juhistele.

Samuti tohib inimene lahkuda, kui on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. (Korraldus artikli all)

RIIGIPIIRI ÜLETAMISE PIIRANGUD JA KARANTIIN

Valitsuse korraldusel pikendatakse Eesti riigipiiri ületamise piirangut ja 14-päevast karantiini riiki sisenemisel inimestele, kellele see kehtis ka varem.

Ilma karantiinita saavad üle piiri Eestisse tulla haigustunnusteta Läti ja Leedu kodanikud, elamisloa või elamisõiguse omanikud.

Eestisse saavad tulla ka haigustunnusteta Soome kodanikud, elamisloa või -õiguse omanikud, kes tulevad siia tööle, õppima või tungivatel perekondlikel põhjustel nagu lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid.

Jätkuvalt tohib Eesti riigist läbi sõita haigustunnusteta välismaalane, kes liigub siitkaudu oma koduriiki.

Riiki tohivad jätkuvalt ilma karantiinita siseneda ning ei pea karantiini minema kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem. Näiteks kauba ja tooraine transportijad, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud isikud, Eestis tegutseva ettevõtte tehnoloogilise tööga seotud inimesed, tervishoiuteenuste osutajad, diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabuvad inimesed jt.

KEHTIMA JÄÄVAD LIIKUMISPIIRANGUD JA LEEVENDUSTE ERITINGIMUSED

Valitsus kinnitas korralduse, millega pikendatakse valdavat osa liikumispiirangutest ja täpsustatakse nende rakendamisel ette nähtud tingimusi.  (Korraldus artikli all)

2+2 reegel

Avalikus kohas ja siseruumides jääb kehtima nn 2+2 reegel, mis tähendab, et väljas või siseruumis tohib liikuda koos kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti perekondadele ega kodudele. Reegel kehtib üle Eesti kõikide tegevuste puhul, mis ei toimu kodustes tingimustes.

Müügisaalides ja teenindussaalides

Müügisaalides ja teenindussaalides, toitlustuskohtades ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides peab valdaja tagama 2+2 reegli täitmist. Müügi- ja teenindussaali sisenemisel ja väljumisel peab nii töötajate kui klientide jaoks olema tagatud desinfitseerimisvahendite kasutamise võimalus.

Toitlustusettevõtted kella 22-st kohapealseks ajaviitmiseks kinni kuni 1. juulini

Alates kella 22-st on endiselt külastajatele suletud toitlustusettevõtted, küll aga on lubatud toidu kaasamüük. Pärast 1. juulit saavad toitlustusettevõtted olla avatud piiranguteta.

Osad meelelahutusasutused jäävad suletuks

Pärast eriolukorra lõppu jäävad endiselt suletuks ööklubid, kasiinod ning mänguautomaatide saalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Tallinn-Stockholmi vahel kruiisida ei saa

Kehtima jääb huvireiside keeld Tallinna ja Stockholmi vahelises laevaliikluses.

Ajaviite- ja meelelahutusteenused

1. juunist tohivad külastajatele uksed avada meelelahutusteenuste pakkujad, näiteks keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid, aga ka laste mängutuoad. Teenuse osutaja peab tagama teenuse pakkumise kohas kuni 50 protsendi täituvuse nõude täitmise, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele. Keegli, bowlingu või piljardi spordina harrastamisel kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Saunad, spaad, basseinid, veekeskused

1. juunist tohivad külastajatele uksed lahti teha saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Tagatud peab olema 2+2 reegli täitmine, inimeste hajutatuse nõue, 50 protsendi täituvuse nõue ja desinfitseerimisnõude täitmine vastavalt terviseameti juhistele. Ujumistreeninguteks kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Jumalateenistused

Lubatud on avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused juhul kui järgitakse 2+2 reeglit ning tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Avalikud koosolekud

Avalikke koosolekuid tohib pidada ainult juhul kui järgitakse 2+2 reeglit.

Sisetingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui tagatakse kuni 50 protsendilise täituvuse nõude täitmine. 18. maist tohib osavõtjaid olla kuni 10 inimest; 1. juunist 50 inimest ning alates 1. juulist kuni 500 inimest.

Välitingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui korraldaja tagab alates 18. maist osalejate arvu mitte rohkem kui 100 inimest ning alates 1. juulist osalejate arvu mitte rohkem kui 1000 inimest. Järgida tuleb 2+2 reeglit.

Avalikud üritused

Kuni 30. juunini on keelatud kõik avalikud üritused.

Erandina on lubatud vabas õhus toimuvad avalikud üritused, mille külastajad viibivad autos, näiteks autokinod ja –kontserdid. Ürituse korraldaja peab tagama 2+2 reegli täitmise, autost ei tohi väljuda vältimatu vajaduseta ning autode parkimisel peab jääma piisav vahemaa. Ürituse korraldaja peab vajadusel tagama ürituse läbiviimise kohas desinfitseerimisvahendite olemasolu.

1. juulist on lubatud kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid ja muud avalikud üritused, ka siseruumides ja välitingimustes pealtvaatajateta spordivõistlused on lubatud juhul kui järgitakse 2+2 reeglit, siseruumide täituvus on maksimaalselt 50 protsenti. Kokku ei või ühelgi siseüritusel osaleda rohkem kui 500 inimest, ka siis, kui ruumi 50-protsendiline täituvus on sellest suurem. Välitingimustes on lubatud osavõtjate arv kuni 1000 inimest.

Haridus

Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides (välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuses), samuti täienduskoolitusasutustes, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuses tuleb järgida: 2+2 reeglit; õppijate rühmas tohib olla kuni kümme inimest (välja arvatud eksamitel); eksamite korraldamisel peavad õpilased olema eksamiruumis hajutatud; samuti tuleb hajutatult korraldada õppijate rühmade liikumist ning ühiskasutatavad asjad tuleb pärast kasutamist desinfitseerida.

1. juunist tohib huviharidust ja -tegevust korraldada viisil, et järgitakse 2+2 nõuet, siseruumide täituvus on maksimaalselt kuni 50 protsenti ning välitingimustes tagab korraldaja osalejate arvu, mis pole suurem kui 100 inimest. Sportimisega seotud huviharidus või -tegevus sätestatakse eraldi.

12. juunist tohib korraldada noortelaagreid ja õpilasmalevaid kui tagatakse 2+2 nõue; osavõtjaid on maksimaalselt kuni 300 ning ühes rühmas kuni 20 inimest. Korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Autokoolides ja mujal tuleb sõiduõppel arvestada, et autos tohib viibida üksnes õpetaja ja õpilane, sõidukis on desinfitseerimisvahendid. Koolituse korraldaja puhastab pärast igat sõidutundi need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Sportimine

Õues tohib sportida, treenida ning pidada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on järgitud 2+2 reegel ning osalejaid maksimaalselt 10 ja korraldaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Alates 1. juunist tohib osalejaid olla maksimaalselt 100 ning korraldaja peab olema taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Välitingimustes on lubatud korraldada ilma pealtvaatajateta spordivõistluseid kui osalejaid on maksimaalselt 100. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Sisetingimustes tohib sportida, treenida ning korraldada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on tagatud 2+2 nõude järgimine, maksimaalselt 50 protsendi täituvus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning kui osalejaid on maksimaalselt 10. 1. juunist grupi suurust enam piiratud ei ole, kuid jätkuvalt tuleb arvestada 50 protsendi täituvuse ja 2+2 reegliga. Sama kehtib ka treeningrühmade kohta. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Muuseumid ja näitusasutused

Muuseumite ja näitusasutuste külastamisel tuleb järgida 2+2 reeglit; rühmakülastuse korral võib külastajaid olla grupis maksimaalselt kümme; tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Külastajate poolt sagedasti puudutavaid pindu tuleb sagedasti puhastada. Korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega. Samuti ei korraldata ühiselt kasutatavate vahendiga loovtöid, töötubasid või kui korraldatakse, siis tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine

Kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani või korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

Ametlikud korraldused:

KORRALDUS
16.05.2020 nr 89

Peaministri eriolukorra juhina antud korralduste kehtetuks tunnistamine Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 5 alusel ning tulenevalt hädaolukorra seaduse §-st 22 ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldusest nr 168 „Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine“, millega tunnistati 18. maist 2020. a kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, peaminister eriolukorra juhina otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks:

1) peaministri 13. märtsi 2020. a korraldus nr 26 „Eriolukorra juhi korraldus“;
2) peaministri 14. märtsi 2020. a korraldus nr 29 „Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega“;
3) peaministri 16. märtsi 2020. a korraldus nr 32 „Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“;
4) peaministri 17. märtsi 2020. a korraldus nr 38 „Eriolukorra tööde juhtide määramine korralduste täitmise koordineerimiseks ja SMS ohuteavituse korraldamiseks“;
5) peaministri 24. märtsi 2020. a korraldus nr 45 „Eriolukorra juhi korraldus seoses liikumisvabaduse piirangute kehtestamisega avalikes kohtades“;
6) peaministri 24. märtsi 2020. a korraldus nr 46 „Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“;
7) peaministri 26. märtsi 2020. a korraldus nr 52 „Eriolukorra juhi korraldus liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“;
8) peaministri 3. aprilli 2020. a korraldus nr 58 „Eriolukorra juhi korraldus hoolekandeasutustes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“.

2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

3. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a. Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas
Eriolukorra juht

KORRALDUS
16. mai 2020 nr 168

Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine Hädaolukorra seaduse §-de 13 ja 22 alusel: 1. Tunnistada kehtetuks järgmised Vabariigi Valitsuse korraldused:
1) Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“;
2) Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2020. a korraldus nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“;
3) Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020. a korraldus nr 80 „Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00“;
4) Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2020. a korraldus nr 97 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse Saaremaa valla ja Muhu valla territooriumil“;
5) Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a korraldus nr 106 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas“.

2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

3. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

KORRALDUS
16. mai 2020 nr 170

Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded eesmärgiga vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2
haiguskoldest väljapoole levikut järgmiselt:

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos või viibib püsivalt samas viibimiskohas, on keelatud sealt lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ja esinevad järgmised asjaolud:

1) kui ta on tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, et täita oma tööülesandeid, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult ning järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;
2) kui ta hangib elukoha või viibimiskohaläheduses igapäevaseks toimetulekuks
hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, ja kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;
3) kui elukohas ja viibimiskohas on välistatud igasugune kontakt COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
4) õues viibimiseks, kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;
5) kui isik on saanud punktis 2 nimetatud korralduse.

4. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti.

5. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus.

6. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või pole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse.

Korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks nakkushaiguse leviku tõkestamiseks isikute karantiinis viibimise nõuded. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse
levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

KORRALDUS
16. mai 2020 nr 171

Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00

Alkoholiseaduse § 36 lõike 1 punkti 1 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut:

1. Avaliku korra tagamise huvides peatada riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

2. Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

3. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata.

4. Alkoholiseaduse § 49 lõike 4 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. 5. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS CoV-2 leviku tõkestamiseks piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetme mõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud piiranguid järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.

Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

KORRALDUS
16. mai 2020 nr 172

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõikeid 8 ja 9 kehtestada järgmised piirangud:

1. Avalikus kohas liikumine:
1) avalikus kohas võib viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, välja arvatud koos viibivad ja koos liikuvad perekonnad, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda võimalik tagada;
2) siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikus kohas tuleb hoida teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos viibival ja liikuval perekonnal, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda võimalik tagada.

2. Müügisaalis, sealhulgas teenuse osutaja või toitlustusettevõtte teenindussaalis (edaspidi müügisaal) ning kaubanduskeskuse üldkasutatavas ruumis, võib liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) tagatud on punktis 1 sätestatud nõuded ning valdaja kontrollib nende järgimist;
2) valdaja on müügisaalis vähemalt sisenemisel ja väljumisel taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele.

3. Kuni 1. juulini 2020. a võivad kliendid viibida toitlustusettevõtetes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks alates kella 22.00-st kuni sulgemiseni. Pärast 1. juulit 2020. a on toitlustusettevõtted avatud piiranguteta.

4. Klientidele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) ööklubides, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes ning täiskasvanute klubides.

5. Reisijatele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang huvireisi raames laevale minemiseks marsruudil Tallinn−Stockholm−Tallinn.

6. Avalikud koosolekud on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) koosoleku korraldaja tagab punkti 1 alapunktis 2 nimetatud nõude järgimise;
2) koosoleku korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 10 inimest, alates 1. juunist 2020. a kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 50 inimest ning alates 1. juulist 2020. a kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 500 inimest;
3) koosoleku korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 100 inimest ning alates 1. juulist 2020. a osalejate arvu kuni 1000 inimest. 2

7. Kuni 31. maini 2020. a kehtib klientidele liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Sportimise või treenimise korral nimetatud kohtades kehtivad punktides 19−23 sätestatud nõuded.

8. Alates 1. juunist 2020. a võivad kliendid avalikuks kasutamiseks mõeldud saunu, spaasid, basseine, veekeskusi ja ujulaid kasutada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teenuse osutaja tagab punktis 1 nimetatud nõude järgimise või inimeste hajutamise;
2) teenuse osutaja tagab teenuse osutamise koha kuni 50% täituvuse;
3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Sportimise või treenimise korral nimetatud kohtades kehtivad punktides 19−23 sätestatud nõuded.

9. Kuni 31. maini 2020. a kehtib klientidele, välja arvatud treeningu eesmärgil viibivatele klientidele, liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) meelelahutusteenuse osutamise kohtades, sealhulgas keegli, bowling’u ja piljardi mängukohtades ning laste mängutubades.

10. Alates 1. juunist 2020. a võivad kliendid viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, sealhulgas keegli, bowling’u ja piljardi mängukohtades ning laste mängutubades, kui on täidetud järgmised tingimused: *
1) teenuse osutaja tagab kuni 50% täituvuse;
2) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

11. Kuni 30. juunini 2020. a on keelatud kõik avalikud üritused, sealhulgas kinoseansid, etendused, kontserdid ja konverentsid, laadad, festivalid. Lubatud on vabas õhus toimuvad avalikud üritused, kui üritust jälgitakse autost ning kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ürituse korraldaja tagab väljaspool autot punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangute järgimise;
2) ürituse korraldaja tagab, et ürituse toimumise ajal ei väljuta autost vältimatu vajaduseta;
3) ürituse korraldaja tagab autode parkimise korraldamisel nende vahel piisava vahemaa;
4) ürituse korraldaja tagab vajaduse korral desinfitseerimisvahendite olemasolu.

12. Alates 1. juulist 2020. a on keelatud kõik avalikud üritused, sealhulgas siseruumides ja välistingimustes pealtvaatajatega spordivõistlused, välja arvatud punktis 11 nimetatud üritused vastavalt selles punktis sätestatud tingimustele, ning muud üritused, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ürituse korraldaja tagab punktis 1 nimetatud nõude järgimise;
2) ürituse korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse, kuid kuni 500 inimest;
3) ürituse korraldaja tagab välistingimustes osalejate arvu kuni 1000 inimest.

13. Avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui järgitakse punktis 1 kehtestatud piiranguid ja tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

14. Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamisel, samuti täienduskoolitusasutuste, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel tuleb järgida järgmist:
1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine;
2) õppijate rühmas on kuni kümme inimest, välja arvatud eksamitel;
3) eksamite korraldamisel tagatakse eksamil osalevate õpilaste hajutatus eksamiruumis; 3
4) õppijate rühmade liikumine õppeasutuse hoones ja õppetegevuseks kasutataval territooriumil korraldatakse hajutatult;
5) ühiskasutatavad asjad õppeasutuse hoones ja õppetegevuseks kasutataval territooriumil desinfitseeritakse pärast kasutamist.

15. Täienduskoolitusasutustes, kus korraldatakse mootorsõidukijuhi koolitust, autojuhi koolitust ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust, välja arvatud, kui mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust ning alarmsõidukijuhi koolitust antakse kaitseväelasele või kui alarmsõidukijuhi koolitust antakse politseiametnikule, päästeteenistujale, abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale, toimub koolituse läbiviimine järgmiselt:

1) autos viibivad üksnes õpetaja ja õpilane;
2) õppesõidukis peavad olema tagatud desinfitseerimisvahendid;
3) koolitus viiakse läbi kaugõppel, matkuril, distantsi hoidmist võimaldavate vahendite kasutamisega;
4) pärast iga sõidutundi korraldab koolituse korraldaja nende pindade puhastamise, mida õpilane on katsunud.

16. Alates 1. juunist 2020. a toimub huvitegevuse ja huvihariduse andmine, välja arvatud punktides 19−23 nimetatud tegevuse korraldamisel, järgmiselt:
1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine;
2) korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse;
3) korraldaja tagab välistingimustes osalejate arvu kuni 100 inimest.

17. Kuni 11. juunini 2020. a on peatatud osalejate jaoks noortelaagrite ja õpilasmalevate tegevus.

18. Alates 12. juunist 2020. a toimub noortelaagrite ja õpilasmalevate tegevus järgmiselt: 1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine; 2) noortelaagris ja õpilasmalevas on osalejaid kuni 300; 3) ühes rühmas on kuni 20 isikut; 4) tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

19. Kuni 31. maini 2020. a on lubatud õues sportida, treenida ning läbi viia spordi- ja liikumisüritusi, kui on tagatud punktis 1 sätestatud nõude järgimine ning kui osalejaid on rühmas kuni 10 ja tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

20. Alates 1. juunist 2020. a on lubatud õues sportida, treenida ning läbi viia spordi- ja liikumisüritusi, kui on tagatud punktis 1 sätestatud nõude järgimine ning kui osalejaid on kuni 100 ja tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

21. Siseruumides ja välistingimustes ei ole lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused. Spordivõistlused, mis toimuvad välistingimustes, on lubatud, kui selle korraldaja tagab järgmiste tingimuste täitmise: 1) spordivõistlus toimub pealtvaatajateta; 2) spordivõistlustel on osalejaid kuni 100; 4 3) tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

22. Kuni 31. maini 2020. a on keelatud siseruumides sportida ja treenida ning spordi- ja liikumisüritused treeningrühmades, välja arvatud juhul, kui korraldaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise, kuni 50% täituvuse, osalejate arvu rühmas kuni 10 inimest ning desinfitseerimisvahendite olemasolu. Rühmanõue ja täituvuse nõue ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

23. Alates 1. juunist 2020. a on keelatud sportimine ja treenimine ning spordi- ja liikumisüritused, välja arvatud juhul, kui korraldaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise ja kuni 50% täituvuse ning desinfitseerimisvahendite olemasolu. Rühmanõue ja täituvuse nõue ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

24. Muuseumide ja näituseasutuste külastamine on lubatud järgmisi tingimusi arvestades: 1) teenuse osutaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise; 2) rühmakülastuse korral võib külastajaid olla rühmas kuni kümme; 3) teenuse osutaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu; 4) teenuse osutaja on taganud külastajatele avatud ruumides sagedasti puudutatavate pindade märgpuhastuse iga 2−4 tunni järel; 5) interaktiivsed eksponaadid on suletud või teenuse osutaja on taganud nende märgpuhastuse pärast iga kasutuskorda või teenuse osutaja on teinud külastajatele kättesaadavaks ühekordsed kindad ning taganud nende ohutu käitlemise pärast kasutamist; 6) korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega; 7) ei korraldata ühiselt kasutatavate töövahenditega loovtöid ja töötubasid või tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine.

25. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata Politsei- ja Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.

26. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

27. Korraldus avaldada massiteabevahendite valdajatel, Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.

28. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju. Praegu on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka 5 avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV2 levikut.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee