Rahvas valgub laiali pärast Eesti sõjaväe paraadi 28. mail 1919. Pihkva vallutasime mõni päev varem.Foto: Võrumaa muuseum / muis.ee
Tõnis Erilaid 15. mai 2020 12:22
„Õnnekütt Leonhard Ritt on kinni võetud. Ritt on omal ajal enamlaste väest üle tulnud, mitmed võltsimised toime pannud, riigi piiritusega hangeldanud, üks kord vangikongist ära põgenenud, vale kriminaalametnikuna üles astunud ja palju muid kelmusi toime pannud,“ kirjutas oma lühisõnumis Postimehe Pärnu väljaanne 1921. aastal punaste endise 1. Eesti kütidiviisi ülema ja võimalik, et ühtaegu Prantsuse luure agendi elutee esimesest poolest.

Tartumaal Kudina vallas 30. mail 1892 ilmale tulnud Ritt sündis küll Emil Grünwaldtina, kuid jõudis tsaariajal nime vahetada, kui lõpetas insenerina Petrogradi tehnoloogiainstituudi. Läks vabatahtlikuna sõjaväkke, lõpetas Petrogradis sõjaväeinseneride kooli, sai lipnikuks ning ülendati 1916. aasta sügisel leitnandiks. Kõrgemale ta ei tõusnud, kuid Punaarmeesse astunud Ritt tegi seal ometi kiire karjääri rooduülemast diviisikomandöriks ja olevat olnud tubli ohvitser. Selgusetuks on jäänud motiivid, miks ta 1919. aasta mais, kui Eesti parajasti koondas üksusi Pihkva ründmiseks, otsustas koos oma sõduritega üle tulla. Mõned väidavad, et parema elu lootuses – Eestis anti ju Vabadussõjast osavõtnuile maad. Teised ütlevad, et kartis mahavõtmist – miks peaks leitnant järsku diviisi kamandama. Kolmandad tuletavad meelde, et ta on ise oma teenistustoimikusse kirjutanud: „25. märtsil 1918. Prantsuse saatkonna ülema käsul Punasesse väkke astunud informeerimise suhtes.“ Siis võib ju rahvaväkke ületulek olla talle kui luureohvitserile antud käsu täitmine. Prantsuse saatkonna valves Peterburis tegutses ta enne enamlaste väkke minemist tõepoolest. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad