Poliitika

Jüri Ratas riigikogule: õppisime kriisist ja oleme uueks laineks paremini valmis 

Johanna-Kadri Kuusk, 13. mai 2020, 11:58
Peaminister Jüri RatasFoto: Robin Roots
Kolmapäeval andsid riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastuseid peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Tõnis Lukas ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Jüri Ratas vastas küsimustele koroonaviiruse teiseks laineks valmistumise, tööjõu, Rail Balticu, ERRi nõukogu, tööturu olukorra, palgatoetuste, tööturu meetmete rahastamise ning Riigikontrolli ülevaate kohta rahandusprognoosist ja -seirest.

Mailis Reps vastas küsimustele koolikorralduse, laste eriolukorrajärgse elu ning viipekeele tõlkide koolitamise kohta Tartu Ülikoolis.

Tõnis Lukas vastas küsimustele käsunduslepingu alusel töötavate treenerite ja spordiklubide töökorralduse, kunstiteoste tellimise seaduse, kultuuriürituste toimumise ning kultuuri- ja spordivaldkonna kriisi kohta.

Kui hästi on Eesti valmis teiseks viiruselaineks?

Samal teemal

Kaja Kallas uuris peaministrilt, kuidas ollakse Eestis valmis teiseks viiruselaineks ja mida võiks järgmisel korral teisiti teha. „Teadlased on veendunud, et see teine laine tuleb. Koroonaviirust ei ole meil ilmselt võimalik lõplikult välja juurida,“ märkis ta.

Ratas kinnitas, et ta on samuti teise laine tulekus veendunud. „Me näeme, et see ei mõjuta ainult tervisevaldkonda, vaid ka majandust ja sellele peame samuti keskenduma. Teine oluline asi on teiste riikidega suhtlemine. Meile on öeldud, et Balti riikide liit ja siin avatud piirid on praeguses kriisis unikaalne koostöö,“ sõnas ta.

Samuti tõi peaminister välja, et ka isikukaitsevahendite kasvavaks vajaduseks peab olema paremini valmis. Selleks on valitsus arutanud ka eraldi riigi kriisireservi loomist olukordadeks, kus seis ikka päris hapuks kisub. 

„Ma arvan, et oleme paremini valmis kogu teaduse poole pealt. Kui vaatame praeguseid teadusuuringuid, siis on neid kümmekond. Testimised, millega saame paremini aru, milline meie olukord on. Ma arvan, et sellega oleme ka paremini järgmiseks laineks valmis,“ kirjeldas Ratas olukorda teadusvaldkonnas. 

Kallas uuris veel teadusuuringute kohta. „Kuidas neid andmeid kasutatakse? Samuti küsin väljaspool tervishoiusektorit, et kas sellega peab arvestama, et koolid lähevad uuesti kinni? Või peaks hoopis uskuma seda, et lapsed seda viirust nii väga edasi ei kanna?“ päris Kallas.

Ratas kinnitas kõigepealt, et teadusuuringute tulemusi kaitstakse kiivalt, kuna need sisaldavad lisaks muule ka delikaatseid isikuandmeid.

Ratas toonitas, et Eesti inimesed on käitunud vastutustundlikult ja see on ära hoidnud riigi täielikult lukku keeramise. „Olen nõus sellega, mis te muidu ütlesite, et tervishoiutöötajad ja kõik selle valdkonna inimesed on tõesti andnud selle viiruse ohjamisse väga suure panuse. Erameditsiini puhul, kui on nakkusoht, siis peab need asutused mingil ajal sulgema ja puhastama, et need siis uuesti avada. Lisaks, ma ei usu, et plaanilise ravi peaks taas täielikult peatama, me oleme praegu piisavalt õppinud, et me saaksime sellega siiski jätkata,“ sõnas Ratas.

Koolide sulgemise osas ei osanud Ratas midagi konkreetset öelda, kuna tema sõnul ei tea keegi, milliseks teine laine kujuneb.

Ratas tõi veel välja, et edaspidi peaks viiruse levikuga lokaalsemalt tegelema. Positiivse näitena tõi ta välja Tartu Raatuse tänava ühiselamu juhtumi, kus suudeti kiiresti vältida viiruse levimist. See ei tohiks peaministri sõnul olla nii, et näiteks Tallinnas Mustamäel on probleem, aga hoopis Hiiumaa keeratakse lukku.

Suvised õpilasmalevad tulevad

Nii peaminister Ratas kui haridusminister Reps teatasid, et valitsus arutab suviste õpilasmalevate lubamist. Otsust pole veel välja kuulutatud, sest valitsus pole jõudnud kokku leppida täpsetes tingimustes, mis aitaks malevate korraldamisel viiruse levikut takistada. Lõpliku otsuseni plaanitakse jõuda sellel nädalal.

„Eriolukorra komisjon on kokku tulnud iga päev. Oleme seda teemat arutanud väga põhjalikult ja sisukalt, kuid peame sellest veel rääkima. Seda võin ma öelda, et valitsuse liikmed on olnud malevate suhtes toetavad ja positiivselt meelestatud,“ kinnitas Reps.

Peaminister Ratas tõi välja, et kui võrrelda malevaid näiteks koolidega, siis viimastes on võimalikku viirusepuhangut kergem kontrollida. „Jah, malevatega on see mure, et nendesse koguneb noori tervest riigist. Kuigi teadlased on öelnud, et noored viirusega nii kergelt ei nakatu, ei tähenda see seda, et nad ei võiks olla viirusekandjad. Selge on ka see, et kui kuskil on koos rohkem noori, siis on seal ka rohkem täiskasvanuid, kes on korraldajad, õpetajad, juhendajad,“ selgitas Ratas. Ta lisas samas, et ta ei näe põhjust, miks ei võiks malevaid suvel korraldada. Need võiksid hakata toimuma niipea kui kooliaasta läbi saab ehk juba juuni algusest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee