Eesti uudised

Riigikontroll kritiseerib valitsuse laristamist: kulutuste jälgimine lonkab (1)

Toimetas Helen Mihelson, 13. mai 2020, 10:24
Foto: Julia Vakina
Riigikontroll võrdles rahandusministeeriumi eelarveprognoose ja riigi tegelikke tulusid-kulusid ning leidis, et järelevalve kulude üle on puudulik, mistõttu tekib oht, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks kasvanud.

Lisaks leidis riigikontroll, et 2018. aastal keset stabiilset majanduskonjuktuuri oli keskvalitsuse nominaalne puudujääk plaanitust üle 200 miljoni suurem. Seda vaatamata eelarvenõukogu korduvatele hoiatustele.

Samal teemal

Riigikontrolli teatel on raskusi olnud eelkõige riigikassasse laekuvate aktsiiside ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise hindamisega. Lisaks tuvastas ülevaade, et järelevalve kulude üle eelarveaasta kestel on puudulik. Nii võib juhtuda, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks kasvanud.

„Reaalsusele toetuvad prognoosid ja riigieelarve kulude ja tulude pidev seire mängivad olulist rolli ratsionaalsete eelarvevalikute tegemisel, millel on pikaajaline mõju riigi, siinsete elanike ja ettevõtete käekäigule,“ tõdes riigikontroll.

„Praegune aeg annab hinnangu vahepeal levinud suhtumisele, et „reservid põlevad kasutult“ ja tuleks kasutusele võtta või et Eestil on ruumi laenamiseks palju ning seda tuleks ka kohe teha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi.

„Praegu võime end tunda õnnelikult, et vaatamata varude kiirele vähenemisele viimastel aastatel on koroonaviirusest tingitud kriisi alguseks keskvalitsuse reserve veel siiski mõnevõrra järel,“ lisas riigikontrolör, osutades, et distsiplineeritud eelarvepoliitikat läheb eelseisvatel aastatel veelgi rohkem vaja. 

Holmi sõnul näitab praegune kriis, kui oluline on riigi rahaasjad korras hoida ja kui kiiresti võivad kahaneda puhvrid ja reservid, millest tavaoludes jaguks pikkadeks aastateks.

Janar Holm. Foto: Teet Malsroos

Valitsus laristas

Tehtud ülevaate käigus täheldas riigikontroll valitsuste teadlikku kaugenemist rahaliselt tasakaalus eelarvepoliitikast juba enne kriisi. Nii 2018. kui 2019. aastal kulutas keskvalitsus sadu miljoneid planeeritust rohkem, vastavalt 208 ja 220 miljonit eurot.

Kiiretel majanduskasvu aastatel, kui maksutulud kasvasid keskmiselt 9 protsenti aastas, ei piisanud sellest siiski kulude katteks. Eelarvepuudujääk kasvas, reservid kahanesid ning riik lükkas kulude kasvu ohjamise või mitteohjamise otsustamise sageli edasi.

Riigikontrolli hinnangul tuleks eelarvenõukogule anda eelarvereeglite täitmise jälgimisel suurem roll, mis võimaldaks mõjusamalt juhtida valitsuse tähelepanu riigi tulude ja kulude kavandamisega seotud riskidele. 

„Seni pole nõukogu tehtav kriitika olnud piisavalt terav või pole lihtsalt selge, kuidas peab valitsus eelarvenõukogule vastama. Tuleb kokku leppida, milline on eelarvenõukogu roll ja sisunõuded eelarvenõukogu arvamusele ning millal ja kuidas peab Vabariigi Valitsus eelarvenõukogu arvamusele reageerima,“ leidis riigikontroll.

Lisaks näeb riigikontroll, et vaja on märksa operatiivsemalt teavet riigikassa tulude laekumisest ja riigieelarve tegelikest kuludest. „Sealhulgas tuleb hinnata realistlikumalt, kui palju kasutatakse eelarveaastal Euroopa Liidu toetusi ning jälgida, milliseid kulusid ja kui palju aasta kestel riigieelarvest tehakse. Samuti tuleb tagada, et andmed teistelt ministeeriumidelt prognoosiks ja tulude/kulude seireks oleksid asjakohased ning piisavad.“

Riigikontrolli hinnangul oleks riskide maandamiseks riigi rahandusprognoosi koostamisel rahandusministeeriumil vaja teha teiste ministeeriumidega kokkulepped, kuidas tagada usaldusväärne info erinevatest eluvaldkondadest. Samuti selgitada välja põhjused, miks on riik viimastel aastatel süsteemselt veerandi võrra ülehinnanud enda võimekust Euroopa Liidu toetusi kasutusele võtta ja mida selle lahendamiseks teha.

„Arvestades väheinformatiivset aastaeelarve struktuuri, tuleb rahandusministeeriumil koostöös ministeeriumidega juurutada riigieelarve sisukas ja analüütiline kulude jooksev jälgimine eelarveaasta kestel. Lisaks on vaja leida lahendus, mil viisil parandada riigi mittemaksuliste tulude prognoosimist ning kiirendada riigi majandustehingute info jõudmist riigi raamatupidamisse.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee