Sisuturundus

Oled sa kindel, et sinu kehas ei ole B1-vitamiini puudust? 

Wörwag Pharma, 12. mai 2020, 17:19
Foto: Envato Elements
Tihti väidetakse, et tänapäeval B1-vitamiini puudust eriti ei teki, sest inimeste toidulaud on piisavalt mitmekesine. Samas näitavad mitmed uuringud (ka TAI toitumisuuring, vaata siit), et paraku ei söö inimesed tegelikult mitmekesiselt ning tasakaalustatult. Mis siis, kui sinu organism kannatabki B1-vitamiini puuduse all ning sa lihtsalt ei tea seda?

B1-vitamiini ehk tiamiini puudus kipub tekkima pikaajalistel alkoholitarvitajatel, suitsetajatel või rohke kohvitarbimise, ühekülgse toitumise, liigse maiustamise, rohke rafineeritud süsivesikuid sisaldavate toitude tarvitamise tagajärjel.

Samuti kaasneb see mitmete krooniliste haigustega nagu diabeet, mao alahappesus, mitmed soolehaigused. Vitamiini puudus võib tekkida vananemisel, rasketest haigustest paranemise perioodil, rangel dieedil ning paastumisel. B1 puudust põhjustavad ka mitmed tänapäeva inimese probleemid, näiteks stress, suur füüsiline ja vaimne koormus ning mõnede ravimite (antibiootikumid, rasestumisvastased vahendid, diureetikumid) pikaaegne tarbimine. Lisaks võiksid suuremad spordisõbradki tarvitada B1-vitamiini.

Mil moel B1-vitamiini puudus avaldub?

B1-vitamiini puudusel on palju erinevaid avaldumisviise. Sagedasteks tunnusteks on jalgade tundetus või puutetundlikkuse häired, lihaste nõrkus, käte või jalgade suremine, säärelihaste krambid või ebamäärased valud, jalgade tursed. Esineda võivad ka kurnatus, väsimus, mälu nõrgenemine, närvilisus, meeleolulangus, depressiivsus, töövõime langus, koordinatsioonihäired, südame töö häired ning südamekloppimine. Kuna vitamiin B1 osaleb ka soolemotoorika tagamises ja maohppe tootmises, võib selle puudusel tekkida seedimisraskused, kõhukinnisus või raskustunne kõhus.

Kuidas saab keha B1-vitamiini?

Inimorganism ise B1-vitamiini ei tekita ning seda saab ainult toidust – hea tervise jaoks peab toiduaine 100 grammis olema B1-vitamiini päevavajadusest vähemalt 15% ja see peab olema inimorganismile kättesaadav. Suure B1-vitamiini sisaldusega toiduained on näiteks hirss, kaerahelbed, tatar, pähklid, oad, herned, läätsed, muna, liha, sibul, lõhe, nisuidud. Seega valikut justkui on, kuid vaadates nimekirja, siis leidub päris palju neid toiduaineid, mis ühele või teisele inimesele nii meelepärased ei ole või mida tarbida ei tohi.

Niisiis on mõistlik B1-vitamiini juurde võtta – aga alaliselt pole see vajalik. B1-vitamiini kuur tasuks teha siis, kui tekivad puuduse sümptomid või kui kuulutakse riskigruppi. 

Millist B1-vitamiini võtta?

Mõistlik valik B1-vitamiini puuduse raviks on benfotiamiin. Tegemist on B1 rasvlahustuva analoogiga, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning mis kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Benfotiamiin ei vaja rakku sisenemiseks spetsiaalseid transportvalke, ta imendub tavalisest vesilahustuvast vitamiinist lausa viis korda paremini. Imendumine on annusest sõltuv protsess, vastupidiselt tiamiinile ei esine küllastumist. Seega puuduse korral saab organism piisavalt B1-vitamiini kätte, mitte ei väljuta lihtsalt suuremaid koguseid uriiniga. Benfotiamiin takistab toksiliste ainevahetusevaheproduktide kuhjumist. See imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50mg.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee