Juhtkiri

Juhtkiri | Kapipoliitikud ERRi nõukogus? (1)

ohtuleht.ee, 11. mai 2020, 18:05
Raske on meenutada, millal viimati on rahvusringhäälingu nõukogu uute liikmete valimine pälvinud sellist tähelepanu nagu nüüd. Omade sokutamises nõukogudesse polegi midagi uut, ent kui viis kohta üheksast on niigi riigikogu fraktsioonide saadikute poolt hõivatud, tekib õigustatud küsimus, milleks vajavad poliitikud veelgi suuremat jõuõlga.

Kuigi nõukogu põhilised ülesanded on seotud rahvusringhäälingu eelarvega, ei jää märkamata erakondade katsed suunata ja mõjutada ka ajakirjanduslikku sisu. Kõige otsesem vahend selleks on ERRi juhatuse valimised.

Kui riigikogu kultuurikomisjoni ülesanne oli valida ERRi nõukogusse kolm uut liikmekandidaati, kes oleksid rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad, siis panid väljavalitute sõltumatuse küsimärgi alla just poliitikud, sest heakskiit uuele koosseisule jookseb selgelt koalitsiooni ja opositsiooni piire mööda. Nii ei pidanud ühe valitsuserakonna juhtfiguurid paljuks praalida, et lõpuks jõuab nõukogusse terve mõistus.

Sellest, et meelsus võis valitute puhul saada olulisemaks argumendiks kui meediamaastikul orienteerumine, kõneleb ka kandidaadiliikmete varasem taust: kui ajakirjaniku, õppejõu ja mitmete väljaannete varasema peatoimetaja Priit Hõbemägi sobivust sellele ametikohale ei kipu keegi vaidlustama, siis on hoopis teised lood majandusteadlase Viktor Trasbergi ning orientalisti ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi juhataja Peeter Espakiga.

Kusjuures mõlemad loobusid parteilisest kuuluvusest alles nüüd: Trasberg on Keskerakonna ridades riigikokkugi kandideerinud, Vabaerakonnast lahkunud Espaki suundumisel ERRi nõukogusse on aga tugev EKRE poolehoid. Võrdse võistluse usutavust 21 välja pakutud kandidaadi vahel kahandab seegi, et Isamaa fraktsioon saatis kultuurikomisjoni hääletama Sven Sesteri ja mitte Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, kel tekkisid erimeelsused oma erakonnaga.

Üleöö ei saa aga eksperdiks, nagu näib ootavat nõukogu esimees Rein Veidemann. Nii on parim, mida nõukogu uutest liikmetest loota – juhul, kui parlament nad heaks kiidab –, et neist ei saa vähemasti neid toetanud parteide tööriistad. Omaette küsimus on, kas selliste kahtluste vältimiseks tulevikus piisab asjatundja selgemast defineerimisest rahvusringhäälingu seaduses või tuleks otsustamine usaldada hoopis nimetamiskomitee kätte.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee