Kommentaar

Ene Pajula | Kas kanda maski või mitte kanda, küsib mammi 

Ene Pajula, ajakirjanik, 11. mai 2020, 18:06
Mammile tundub tõesti, et see on olnud viimaste nädalate, kas just kõige olulisem teema, aga igal juhul üks neist. Peaminister Jüri Ratas ütleb, et muudame maski kandmise sotsiaalseks normiks. Mammi ei saa aru, mida ta sellega täpselt mõtleb? Kas seda, et edaspidi, aegade lõpuni, ei pista keegi kodunt nina välja, ilma et see oleks maskiga kaetud? 

Mammile see isegi meeldiks – ta on avastanud, et mask sobib talle. Mask katab kinni tema lõualoti ja kõik kortsud, jättes nähtavale vaid tema suured silmad selle kohal (kuidas see Jürgen Ligi repliik oligi), pealegi sobib maski sinine toon hästi kokku tema silmade värviga. Noorematele esitab maski kandmine uusi väljakutseid uute flirtimisviiside väljaarendamiseks ja avab uusi väljavaateid ka mammiealistele.

Elagu maskid!

Niisiis, elagu maskid! Isegi siis, kui neist mingit sihtotstarbelist kasu pole. Sest neist on kasu ainult siis, kui neid õigesti kasutada, rõhutab igaüks, kes on vähegi asjatundja. Aga kuidas seda siis päris õigesti teha, see on mammile segaseks jäänud.

Mammi ainus kokkupuude maskiga oli siis, kui tal oli vaja külastada üht tervishoiuasutust. Välisukse juures suunati tema poole see riistapuu, millega kehatemperatuuri mõõdetakse, tulemus 36,5 kraadi tunnistati vastuvõetavaks; siis pidi ta kinnitama, et tal pole köha ega nohu, kurgu- ega lihasevalu, maitse- ega lõhnatundlikkuse kadu – tal polnud – või väsimust. Viimase kohta mammi ei osanudki kohe öelda, sest iga inimene on vahel väsinud, eriti veel vana inimene. Noh, küsiti siis, kas on esinenud erakorralist väsimust? Seda ehk mitte.

Niisiis pidi ta oma kinnitustele ka alla kirjutama ja siis anti talle mask, mis tuli sangadest haarates nina ja suu ette seada. Kui ta tunni-pooleteise pärast uuesti garderoobi jõudis, öeldi talle, et võib seda maski veel kaks tundi kanda. „Milleks, kui ma lähen rattaga sõitma?“ küsis mammi. Nojah, olid valveõed nõus, siis võib selle ära võtta. Juhendati, et ka ära võtta tuleb  see sangast ja mitte mingil juhul ei tohi maski ennast puudutada. Ukse juures oli vastav kast, mille sai küünarnukiga avada ja maski sisse pista ning kohe kasti kohal oli desoaine käte puhastamiseks. Mammi järeldas, et ju siis võib nakkuse saada ka pelgalt maski käpsides. Ja see järeldus kergitas üles terve laviini küsimusi.  

Mammi pole juhtunud kuulma ühtki asjatundjat, kes väidaks täie kindlusega, et maski kandmine välistab igasuguse riski. Enamasti võtavad nad appi vanasõna ja ütlevad, et parem kanda kui kahetseda. Olgu siis peale, mammi kannab maski.

Aga ainult suletud ruumis, kindlasti mitte õues jalutades või rattaga sõites, sest kopse lihtsalt tuleb värske õhuga ventileerida. Aasia maades, kus tundub, et nad ei võta maski eest süüeski, pole ju probleem niivõrd viiruses kui õhus, mis pole hingamiskõlblik, et mitte öelda tervisele ohtlik. Meil seda muret õnneks veel pole, mida siia sattunud hiinlased ei jõua ära imestada.

Kuhu panna?

Niisiis, mammi paneks maski ette kõige varemalt enne poodi sisenemist. Aga kuidas ta maski poeni saab? Kannab kogu aeg 50st originaalpakki kaasas või? Mammi on mõelnud, et äkki saab seda teha nii, et ta sikutab juba kodus maski sangast hoides originaalpakist välja, murrab ettevaatlikult pooleks, nii et vastu nina käiv pool jääb sissepoole ja  pistab selle õrnalt tutikasse kilekotti. Ja paneb selle siis näiteks taskusse. Aga tal pole aimugi, kas see on sobilik kasutusviis.

Seda enam, et mammi mõistmist mööda on moodsad maskid erakordselt tujukad ja neid tuleb käidelda sama ettevaatlikult kui sedasamust asja pilpa peal. Perearst Karmen Joller on kuskil öelnud, et mask muutub kõlbmatuks juba siis, kui sellele näpud kogemata vastu lähevad. Tuleb ära visata. Aga mask puutub ju paratamatult kokku ka originaalpakendi kilega, kas see siis ei mõjuta? Niisiis, millisel moel mammi siis maskis poeni saab?

Noh, olgu! Mammi teeb oma poetiiru ära ning võtab enne väljumist maski eest. Kuhu ta selle siis paneb, et sellega enam mitte kokku puutuda. Mammi on kuulnud, et mõnes poes isegi on spetsiaalsed prügikastid maskide jaoks, aga mitte nendes, kus tema käib. Milline oleks siis järgmine koht? Lähim prügikast, kust selle leiab mõni kodutu, kes selle uhkesti ette paneb? Või viib koju, ükskõik kumb, kas mammi või kodutu. Aga siis? Koerajunni kogumiskaste leidub igal tänavajupil, aga maskidele mõelduid? Mis siis üle jääb? Segaolmejäätmed või plasttaara? Mammi pole leidnud ühtki sellekohast soovitust. Kas sellisel juhul ei muutu iga prügimägi peagi nakkuse allikaks?

Kui mammi juba kord poeringile suundub, siis tuleb tal vahel käia mitmes kaupluses ja ka apteegis. Iga kord tuleb ette panna uus mask. Ausalt öeldes on need kõigele lisaks ka päris kallid, rääkimata sellest, millise reostuskoormuse need maailmale tekitavad. Kuuldavasti pidi ainuüksi Taivanil toodetama iga päev 17 miljonit maski ja ju need ära ka visatakse pluss muud sünteetilised kaitsevahendid.

Mammi on mõelnud, et miks küll maailm on seda teed läinud? Arstid, sealhulgas kirurgid, kasutasid oma sada aastat mitmekordsest marlist tehtud maske ja vist päris edukalt. Siinmail lausa nõukogude aja lõpuni ja pole teada, et nendest midagi väga halba juhtus. Need, nagu muudki arstiriistad ja -riided pisteti pärast kasutamist autoklaavi ja kuumutati korralikult läbi, jätmata mistahes batsillidele vähimatki elulootust. Ja ei pea vist ütlemagi, et kui marlimaskide ja riidest kitlite eluiga läbi sai, siis ei jäänud need ka igaveseks maapinda saastama. Seevastu need sünteetilised… kuidas neid üldse utiliseeritakse?

Kas valitsus ei peaks, igatahes enne, kui maskide kandmine kohustuslikuks või sotsiaalseks normiks kuulutatakse, eraldama raha inimestele maskikandmise koolituste korraldamiseks. Sest nagu öeldud, on mustmiljon viisi maski valesti käitlemiseks, rääkimata sellest, et mammi näeb alailma inimesi, kel on mask küll ees, aga katab ainult suud või lõuga, mis on ju täielik maskiraisk. Rääkimata sellest, et mitte keegi, isegi mitte politsei, ei saa ju kontrollida, kas kõik on tehtud just täpselt korra kohaselt. Nii et maskikandmise võib ju kohustuslikuks teha ja kõik võivad neid isegi kanda, aga kui palju sellest kasu on? Lõppeks võidab vaid tootjafirma ja apteek või kes iganes nende müügiga tegeleb.    

Nii võib maskita käimine isegi ausam olla – kõik näevad juba kaugelt, et sinust on tervislikum eemale hoida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee