Juhtkiri

Juhtkiri | Tähelepanu, valmis olla – restart? (3)

Ohtuleht.ee, 10. mai 2020, 18:42
Nädala algus toob kaubanduskeskuste avamise näol koroonaviirustest tingitud eriolukorrast väljumisel kaasa seniastutuist mõjukaima sammu, mis puudutab sisuliselt kogu elanikkonda. Saarte avamine istumisstreigi abil oli rohkem üht maakonda puudutav samm, samuti oli nišimõjuga kellade helistamise abil kirikute taasavamine.

Ostukeskuste uste lahti tegemine annab esmase konkreetse signaali, kui elujõuliseks on kriisi käigus jäänud mitte ainult kaubandus, vaid kogu majandus. Inimesed võivad ju ostukeskustesse tunglema tulla, olulisemaks näitajaks on aga, kui paljud poodidest pole riiklikest abimeetmetest hoolimata suutnud kriisi üle elada ja jäävadki keskustes suletuks. Kaupmeeste nõustumine, et poodide avamisega ei kaasne allakindluste reklaamid on samas kahe teraga mõõk, sest just hinnainfo puudumine võib keskustesse saagijahile meelitada täiendavaid masse.

Esmajoones tuleb loota nii inimeste mõistlikkusele kui ka poodide tahtele ja suutlikkusele olukorda kontrollida: et poodides oleks ikka nähtaval kohal käte desinfitseerimisvahendid, et järjekordades hoitaks nõutud kahemeetrist distantsi ja et ostlema ei lubataks liiga palju inimesi korraga. Hoiatavaks näiteks on, maskid pole vastupidiselt peaministri öeldule sugugi saanud sotsiaalseks normiks – maskikandja on linnapildis harv erand reegli asemel. 

Ka ei hoidnud mitmekordsed manitsused tagasi ei tuhandeid pronkssõduri juurest ega järjekordi emadepäeva lillelettide juurest. Viiruse tagasi tulles ei pruugiks majandus järjekordset sulgemist enam üle elada, sestap on eluliselt vajalik reeglitest kinni pidada. Liialt kergelt kiputakse unustama 2+2 nõuet ja üsna leebelt on suhtunud selle tagamisse ka seadusesilm.

Lähiaegade statistika peab näitama, kas ostukeskuste ja muu elu avamine kajastub negatiivselt viirusestatistikas. Ettevaatus pole asjatu, sest Eesti spetsialistidki on väljendanud kartust, et pendelrände avamine Eesti ja Soome võib meil kaasa tuua nakatumisjuhtumite kasvu. Meie lõunanaaber näikse juhinduvat aga mõtteterast, et tark ei torma – Läti pikendas eriolukorda suisa 9.juunini, kuigi Eestist poole võrra suurema rahvaarvu juures on neil vaid 18 viirusesurma Eesti 60 vastu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee