Eesti uudised

Reinsalu rahvusvahelisest kohtumisest: üritus tõkestas Venemaa katseid kasutada 9. maid ajaloo moonutamiseks 

Toimetas Eigo Kaljurand, 9. mai 2020 16:45
Urmas Reinsalu sõnul tuletati maailma avalikkusele meelde, et paraku leiavad ka tänases Euroopas aset Venemaa jätkuvad agressioonid naaberriikide vastu.Foto: Eesti välisministeerium / Raigo Pajula
Eile, 8. mail aset leidnud pidulik kohtumine Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames oli suurim kõrgetasemeline liikmesriikide kogunemine alates koroonakriisi puhkemisest.

Kuus tundi väldanud kohtumisel vahetas mõtteid Teise maailmasõja õppetundide teemal ligi 80 riiki, neist pea 50 välisministri või aseministri tasemel. Esindatud olid kõik Julgeolekunõukogu liikmed – kõrgetasemeliselt Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Vietnam, USA ja Ühendkuningriik.

Reinsalu rõhutas, et eilne üritus täitis täielikult kõik seatud eesmärgid. „Eesti juhtimisel andsid ÜRO liikmesriigid signaali rahvusvahelise tipptasemel suhtlemise olulisusest, me kaitsesime ajaloolist tõde moonutamise eest ning tuletasime maailmale selgelt meelde Euroopas toimuvat julgeolekukriisi,“ tõi minister esile.

Reinsalu avaldas tänu kõigile, kes aitasid eilset aastapäeva väärikalt meenutada. „Tänan südamest meie avakõnelejaid: Euroopa Liidu kõrget esindajat Josep Borrelli, ÜRO asepeasekretäri Rosemary DiCarlot ja professor Timothy Snyderit. Samuti tänan kõiki osalejaid sõnavõttude eest ning Eesti diplomaate, kes aitasid tagada nii suure osalusega suurejoonelise kohtumise,“ ütles minister.

Välisminister tõi eraldi välja Eestis loodud turvalist virtuaalürituste platvormi Hybridity, kes aitasid tehniliselt keeruka ürituse teoks teha. Kõigi ligi 80 riigiga viidi eelnevalt läbi tehniline proov ning sujuvaks tervikuks aitas ürituse teha meeskond tehnikuid ja režissööre, et kohtumist nii-öelda telesaate vormis mitmesuunalise videovoona Kultuurikatlast üle maailma üle kanda.

Läbivalt rõhutati kohtumisel toetust pärast Teist maailmasõda kehtestatud reeglitel põhinevale maailmakorrale ning vajadusele praeguse kriisi seljatamiseks mitte korrata mineviku vigu.

Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder tõdes oma sõnavõtu alguses, et mälestamisaktid ei saa muuta küll minevikku, kuid võivad mõjutada tulevikku. Snyderi sõnul panevad ajaloolased südamele vajadust pidada Teise maailmasõja lõpu mälestamisel silmas ka sõja algust. „See kuupäev [8. mai] tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Teise maailmasõja lõpus võttis Nõukogude Liit taas üle alad, mis olid talle Hitleri poolt 1939. aastal lubatud. See tähendab, et suveräänsed riigid nagu Leedu, Läti ja Eesti kaotasid Teise maailmasõja lõpus taas oma iseseisvuse,“ selgitas Snyder.

Professor Snyder lisas, et koroonakriis põhjustab nii tehnilisi kui moraalseid katsumusi, mistõttu on eriti oluline leida keel, mis räägiks nii suure osaga maailmast kui võimalik.

Euroopa Liitu esindanud Josep Borrelli sõnul on oluline, et inimõigusi austataks võrdselt kõikjal ning et tagataks humanitaarabi ligipääs. Euroopa Liit on olnud üks häälekamaid toetajaid ÜRO peasekretäri üleskutsele kehtestada kogu maailmas relvarahu ja keskenduda koroonaviirusega. Ta lisas, et vaja on tõhusat üleilmset tegevust uute, sealhulgas kübertehnoloogiaid kasutavate ohtudega rinda pistmiseks. võitlemisele „Praegune olukord on test inimkonnale ja mitmepoolsele diplomaatiale,“ ütles Borrell.

Ka ÜRO asepeasekretär Rosemary DiCarlo rõhutas oma sõnavõtus, et see, kuidas me reageerime meie ees olevale uuele katsumusele võib olla sama määrav kui ajal, mil maailma pärast fašismi alistamist taas üles ehitati. Ta lisas, et kahjuks pole Euroopa pinnal saavutatud rahu täiel määral, seda näitlikustavad näiteks konfliktid Gruusias ja Ukrainas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee