Nädala TOP

Nädala tipud | Rail Balticu tulevik on tume? 

Elis Kusma, arvamustoimetaja, 8. mai 2020, 17:06
Kummal on õigus, kui peaminister ütleb, et raudtee tuleb, ja siseminister Helme ütleb, et on selle projekti seisma pannud? Lihtne on valijat lollitada, kuni ehitus veel ei käi. Jüri Ratase ettepanek EKRE juhile avada selguse saamiseks koalitsioonilepe polnudki aga järjekordne alandlik vastutulek isetahtsi toimetavale valitsuspartnerile, vaid esimene tõsisem märk, et kuskil on peaministrigi taluvuspiir. Kas Rail Baltic tuleb kasvõi valitsuskoalitsiooni hinnaga?

Kas Soome tuli Eestile vastu?

Võimalus Soome tööle ja tagasi pere juurde liikuda on paljudele eestlastele tõeline rõõmusõnum. Kuid vaevalt said sellise otsuse teinud Soome valitsuse jaoks otsustavaks eriliselt heanaaberlikud suhted (mida viimasel ajal on pigem proovile pandud) või kõrge usaldus Eesti tervishoiusüsteemi vastu, kui piire rutatakse avama ka viirusevõitluses hoopis teise strateegia valinud Rootsiga. Majanduslikud kaalutlused ennekõike – töötajad ja kaubad peavad vabalt liikuda saama.

Luba ei jääda ootama

Küsi ja sulle antakse, tõestasid juba saarlased istuva protestiaktsiooniga, misjärel otsustas valitsus leevendada Saaremaal kehtinud eriolukorra piiranguid. See tekitas järeleandmiste ahela: kirikukellade ja peapiiskopi surveavalduse saatel saavutati pühakodade uste avamine juba emadepäeval; tuhandete inimeste registreerimine saarte elanikeks tingis aga saarte ja mandri vahelise liikumise taastamise veel enne eriolukorra lõppu. Lubada on mõnusam kui keelata, mõistavad ka poliitikud.

Kust läheb ohupiir?

Kui uuest nädalast avanevad kaubanduskeskused ja muuseumid ning jumalateenistused saavad toimuma päev varemgi, siis üha raskem on põhjendada, miks ei tohi avalikke üritusi korraldada veel mitu kuud. Kirikusse jumalasõna kuulama tulnutele viirus külge ei hakka, sama rahvahulga ette esinema tulnud muusikud kujutaksid aga saalisviibijaile suurt ohtu? Kultuurirahva leivateenimisväljavaated on seda hapramad, et valitsus pole söandanud avalikustada rahvakogunemiste lubatud piirarve.

Pankade hea tahte proov

Pankade ettevaatust töötukassa abimeetmest tuge saanutele eluasemelaenude võimaldamisel võib mõista, sest ei peaks olema kummagi huvides, kui laenaja tööturusituatsiooni halvenedes maksetega hätta jääb. Hea indikaator, et kommertspangad ei ihu hammast raskustesse sattunud laenajate kodudele – nagu näis juhtuvat viimase suure kriisi ajal –, on maksepuhkuse pakkumine võimalikult soodsatel tingimustel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee