Kommentaar

Riho Terras | Euroopa päeval Euroopast, koroonakriisi valguses 

Riho Terras, Euroopa Parlamendi liige, Isamaa, 8. mai 2020, 11:26
Foto: Stanislav Moshkov
Ajaloohuvilistele on Euroopa ajalugu lakkamatute sõdade ajalugu. Neist sõdadest kõige suuremate kahjudega lõppes viimaks mõistmisega, et omavahel madistamine on ummiktee, mis pidurdab iga Euroopa riigi arengut. Sealt edasi, Euroopa Liidu loomisega oleme liikunud pigem ühiste huvide ja võimaluste loomise teel, mille aluseks on olnud tihe majandusalane koostöö. Koroonakriis aga näitas, kui habras võib olla riikidevaheline koostöö aastakümneid tegutsenud liidus.

Euroopa päev peaks olema pühendatud Euroopa ühtsusele. Koroonakriisi esimestel nädalatel aga kadus märkimisväärne hulk vabadustest, mida me peame tavaolukorras iseenesestmõistetavaks: inimeste ja kaupade vaba liikumine. Osalt oli liikmesriikide kiire ja terav reaktsioon tingitud Euroopa Liidu enda alareageeringust ning võimetusest koordineerida liikmesriikide koostööd – see, et avalikkus on seda teemat põhjalikult käsitlenud, näitab, kui kõrged ootused on meil kõigil EL-le kui institutsioonile.

Täna pole aega ega kohta näpuga näitamisel ja süüdlaste otsimisel. Täna on oluline, et need ootused saaksid EL-i poolt mõistlikult juhitud. See kehtib ka sellele järgneva majanduse ülesehitamise kohta ja just selles on Euroopa Liidu panus väga oodatud. 

Euroopa paremtsentriste ja kristlikke demokraate ühendav Euroopa Rahvapartei võttis aprilli alguses vastu solidaarsuspakti, mille mõte on muuhulgas ka Euroopa Komisjonile ning liikmesriikidele edastada ühine arusaam kriisist väljatulekust. Nagu konsensust nõudvate asjade puhul ikka, on solidaarsuspaktis mõtteid ja meetmeid seinast seina. Eesti seisukohast toon välja mõned kõige olulisemad.

Põllumajandus vajab paindlikkust

Kindlasti tuleb võimaldada põllumeestel otsetoetuste kui ka n-ö teise samba toetuste varasem kättesaamine. Likviidsuse küsimus on kriisi ajal üks peamisi, sõltumata majandusvaldkonnast. Taotlused otsetoetuste saamiseks esitatakse tavaliselt mais, hiliseim tähtaeg on juuni keskpaik. Tavapärane toetuste laekumise aeg on detsember, mahetoetuste puhul alles järgmise aasta alguses. See ei ole tänast olukorda silmas pidades mõeldav. Täna tuleb panna kogu aur sellele, et need toetused saaksid võimalikult kiiresti välja makstud. Kui mitte 100% ulatuses, siis vähemalt pool summast tuleks välja maksta esimesel võimalusel. See tähendaks paljudele põllumeestele ja väiketootjaile olulist abi kriitilises olukorras. Sellega ei tohi venitada. 

Praegu pole aeg kõiki meetmeid joonlauaga mõõta või kellelegi vastu näppe anda. Praegu võitlevad kõik ellujäämise nimel, ka põllumehed. Sestap on oluline, et ka toetuste osas tehtav järelevalve oleks paindlikum ja mõistaks olukorra tõsidust ning erakordsust. Kui juba Euroopa Liit on läbi mitmete institutsioonide andnud signaale, et paindlikkus on kriisiga toimetuleku juures oluline märksõna, loodaks seda ka Eestis järelevalvet teostavatelt asutustelt. 

Keerulises olukorras on paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, millest paljud on juba pidanud majandustegevuse peatama, palku kärpima või töötajaid koondama. Lisaks rahalisele toetusele näen ma olulisena ka seda, et pandeemia kontekstis tuleb üle vaadata piiravad ja üleliigseid kohustusi tekitavad regulatsioonid ning olla valvas, et abimeetmetega ei pandaks kaasa rõhuvaid ja bürokraatlikke tõkkeid. Paindlikkus ja mõistmine on see, mida EL peab suutma tänases kontekstis pakkuda. 

Lennundus jälle toimima

Eestile – väikeriigile, mis asub Euroopa mõistes ääremaal, on tähtis ühisturu tõrgeteta toimimine, peame seisma protektsionismi vastu. Erinevate kunstlike tõkete seadmine ja kauba piiridele kuhjamine on ilmselge protektsionism, kuid peame mõistma, et lähiriikide tööstused ise on sõltuvad kvaliteetsest toorainest. 

Seesama ääremaastaatus teeb meie jaoks keerulisemaks kriisist väljatulekufaasis majanduse taaskäivitamise, seetõttu on oluline, et me saaksime lõdvemate riigiabireeglite toel lennunduse kriitilises mahus toimima. Me ei saa olla kindlad, et suure(ma)d lennufirmad esimese asjana Tallinna ja põhiliste Euroopa sihtkohtade vahel lendama hakkavad, sest paljusid ootab ees restruktureerimine ning mahtude vähendamine. Seetõttu on tervitatav, et valitsus on juba otsustanud Nordica toetamise.

Lisaks kõigele eelnevale on tähtis ka see, kuidas me Eestis saame majanduse käimatõmbamise impulsse kiirata ka laiemalt ehk taas oleme moel või teisel teerajajad ning meie digitaristu ja -teenused on viimase pooleteise kuu jooksul olnud väga paljude riikide jaoks eeskujuks. Kriisist väljumise juures peame oskama seda enda kasuks rakendada.

On juba tunda, et EL ja liikmesriigid näevad sõltuvust kolmandaist osapooltest haavatavusena, mille vastu tuleb tegutseda. Koroonakriisi puhul on see sõltuvus väljendunud isikukaitsevahendite ja meditsiinitehnika kättesaadavuse probleemides. Sestap on ka kõik Euroopa Rahvapartei liikmeserakonnad seda meelt, et võimekus toota ja ladustada kriitilise tähtsusega varusid – see on koht, kus EL peab võtma jämedama otsa enda kätte.

Eestimaise toodangu tarbimisest saab privileeg?

Praegune kriis on sattunud EL-i järgmise mitmeaastase finantsperpektiivi koostamise lõpusirgega paralleelselt jooksma. Pandeemia valguses tuleb ümber vaadata praegused Euroopa Liidu eelarve ettepanekud ning sinna raha lisada, sest solidaarsust ning EL võimekust erinevate teemadega toime tulla peab rohkem olema ning selle eest tuleb vajadusel ka maksta.

Põllumajanduse vaatenurgast lõpetuseks veel üks tähelepanek. Peame endale selgelt teadvustama, et näiteks rohepöördega kaasnevad piirangud ja regulatsioonid võivad viia olukorrani, kus meie põllumajandustoodang muutub lihtsalt nii kalliks, et seda on keeruline endale lubada. Kui juba praegu on suur osa tarbijaist väga hinnatundlikud, võivad rohelised reeglid toodangu hindu veelgi kergitada ning omamaise toodangu tarbimisest saab väheste privileeg.

Euroopa Liit seisab ees paljude väljakutsete ees ning Eesti perspektiivist on jätkuvalt mitmeid probleeme, mis vajavad lahendamist. Selge on aga see, et tänane kriis näitab väga selgelt, miks me Euroopa Liitu astusime. See ühendus annab Eestile võimalusi olla aktiivne osaleja, mitte kõrvaltvaataja Euroopa tuleviku kujundamises. See on asi, mida me peaksime Euroopa päeval silmas pidama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee