Eesti uudised

Loe pöördumist täismahus!

Kuressaare haigla töötajate pöördumine: Edward Laane tuleb ravijuhi kohalt vabastada (9)

Helen Mihelson, Risto Berendson, Hindrek Pärg, 7. mai 2020 18:35
Kaitseväe välihaigla Kuressaare haigla ees.Foto: Alar Truu
24 Kuressaare haigla töötajat saatis Saaremaa vallavalitsusele ja haigla nõukogule pöördumise, milles heidavad haigla juhatuse liikmele ja ravijuhile Edward Laanele ette puudulikku juhtimist. Allakirjutanud soovivad Laane lahkumist, sest nende hinnangul ei sobi ta ravijuhi ametikohale.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas kinnitas, et vallale tõepoolest selline pöördumine tuli. Vallajuhi sõnul pole tal veel olnud aega pöördumise sisuga tutvuda, mistõttu ei osanud ta selle sisu ka pikemalt kommenteerida.

Samal teemal

Ka haigla ülemarst Marje Nelis ütles Õhtulehele, et tema ei soovi pöördumise sisu kommenteerida. „Aga kust te üldse kuulsite seda? Ma ei teagi, kas läks [pöördumine välja - H.M.], ja ma ei ütle midagi,“ ütles Nelis, kes oli haigla ravijuht enne Laanet. Õhtulehe andmetel on ka Nelis allakirjutanute seas.

Kokku on vallavanemale ja haigla nõukogule saadetud pöördumisele oma nime alla pannud 24 töötajat, nende seas ka mitu Saaremaal tuntud arsti.

Õhtulehe andmetel heidavad pöördumisele alla kirjutanud töötajad Laanele ette juhtimisvigu ja puudulikku juhtumist. Ka näevad allakirjutanud just Laanel süüd selles, et kümned haigla töötajad on koroonaviirusesse nakatunud.

Tõepoolest, Kuressaare haiglas on Eesti haiglate võrdluses seni tõepoolest kinnitust leidnud kõige enam nakkusjuhte personali seas – aprilli alguse seisuga oli nakatunud 67 Kuressaare haigla töötajat, tänaseks on kinnitust leidnud veelgi enam nakatumisi.

Laane endale süüd ei näe

Edward Laane eitas temale esitatud süüdistusi. „Üks avaldusele alla kirjutanud arst on Soomes, teine kodus. Nad pole näinud, kuidas siin töö on käinud,“ ütles Laane Õhtulehele, tuues välja, et osad pöördumisele nime alla pannud arstidest pole üldse Kuressaare haiglas kriisi ajal tööd teinud. Kokkvõtlikult pidas ta pöördumist „kummaliseks“. 

Pöördumises (loe dokumendi tervikteksti allpoolt) heideti Laanele ette info vähest liikuvust – väidetavalt saavad töötajad infot haigla tegevusest teada meedia vahendusel, mitte töökoosolekutel. 

„Hommikul olid koosolekud, iga päev olid infotunnid,“ vastas Laane süüdistusele. „Ei saa öelda, et infot ei andnud, aga kuna see muutus nii kiiresti, siis võib-olla ei jõudnud see kõigile kohale, kes olid kas näiteks Soomes või kodus.“

Teise etteheitena väidevad töötajad, et Laane andis õdedele ravikorraldusi raviarstide teadmata. „Ma ei teinud seda,“ ütles Laane. „Käisin iga päev Covid-19 osakondade taga vaatamas ja õdedega läbi lüüside suhtlemas. Küsisin, millises seisundis patsiendid on, kas seisund on halvanenud-paranenud. Ütlesin neile vaid, et kui seisund peaks halvemaks minema, kontakteerugu valvel oleva arstiga.“

Sellega seonduvalt lükkab ta ümber veel ühe süüdistuse nagu ta oleks käinud samade riietega niinimetatud puhtas tsoonis kui ka isolatsioonialadel: „Kui ma käisin nii-öelda mustas osakonnas, oli mul alati nii-öelda koroonaülikond seljas. Ma ei käinud kordagi seal osakonnas tavariietega,“ ütleb Laane selgesõnaliselt. 

Pöördumises öeldakse ka, et Laane andis malaariaravimit enda taskust, mida ravijuht peab aga interpretatsiooni küsimuseks. „Mul oli arutelu terviseametiga seoses malaariaravimi kasutamisega. Ma tõesti ostsin seda apteegist ja viisin osakondadele ning andsin arstidele patsientidele manustamiseks,“ märkis Laane.  

Ühtlasi süüdistatakse Laanet andmekaitseseaduse rikkumises. „Kolmandaks on Laane andmekaitseseadust rikkudes tutvunud Kuressaare haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ja meditsiinilise taustaga digiloo vahendusel luba küsimata ja olemata nende raviarst,“ seisab pöördumises. Laanel on sellegi kohta oma põhjendus olemas. 

„Vastab tõele, et haiglas tõesti vaatasime, kes on Covid-19 positiivsed ja negatiivsed meditsiinitöötajad, aga arstid nõudsid seda häälekalt. Ühel hetkel testitulemused meie süsteemidesse ei jõudnud ja juhatus otsustas teha auditi, kuidas vastused liiguvad ja sealt tuli välja, et oleme vaadanud arstide digiloosse. Aga tegime seda ainult sellel vajadusel, et saada teada koroonatesti tulemusi, midagi muud ma digiloost ei vaadanud,“ sõnas Laane. 

Nõukogu liige toetab Laanet

„Jah, ma olen pöördumisega kursis,“ ütles aga haigla nõukogu liige, keskerakondlane Mihkel Undrest, kes toetab Laane jätkamist.

„Edward Laane on Saaremaa jaoks justkui loteriipilet ja meile vedas, et ta Saaremaale tuli. Ka nõukogu on mitu tema algatust heaks kiitnud Eks uuendustega tekivad ikka lahkelid ja need tuleb lahendada haiglas sees,“ lisas Undrest. „Mina usun, et Edward Laane jätkab oma ametikohal.“

Kuressaare haigla nõukogu esimees, reformierakondlane Kalle Laanet ütles Õhtulehele, et on teinud nõukogule ettepaneku koguneda pöördumist arutama nädala pärast ehk 14. mail.

Pöördumise täistekst:

„Kuressare Haigla SA arstide pöördumine Kuressaare Haigla Nõukogule ja Saaremaa vallavalitsusele

Esiteks saavad organisatsiooni töötajad enamasti haigla tegevusest teada meedia vahendusel, mitte töökoosolekutel. Valitseb üleüldine juhtimatus. Jääb mulje, et dr Laane põhitöö seisneb ajakirjanikega suhtlemisel. Ravijuht on loonud meedias kuvandi enda töövõitudest - samas kutsunud arstkonda ning teadlasi meedia vahendusel aususele. Oleme märganud, et tema poolt meediale antud faktid ei vasta tihti tegelikkusele. Ajakirjanduses on ära toodud, et kriisiks hakati dr Laane poolt ettevalmistusi tegema 29. jaanuaril 2020. Tegelikkuses kutsuti samal ajal Kuressaare arstkonda koosolekutel üles mitte külvama paanikat. Samadel kokkusaamistel juhtisid Kuressaare haigla arstid juba siis tähelepanu kaitsevahendite varumise vajadusele. 

Teiseks on dr E. Laane ravitöö kriisi ajal alanud pärast ametliku tööpäeva lõppu. Ta annab suusõnalisi korraldusi meditsiiniõdedele patsiendi raviarsti teadmata, seejuures fikseerimata neid korraldusi meditsiinidokumentides. Mis puudutab palju poleemikat tekinud malaariaravimi Plaquenil kasutamist, siis on teada juhtumeid, kus dr Laane on jaganud seda ravimit patsientidele sõna otseses mõttes oma taskust. 

Kolmandaks on dr E. Laane andmekaitseseadust rikkudes tutvunud Kuressaare haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ja meditsiinilise taustaga digiloo vahendusel luba küsimata ja olemata nende raviarst. Andmete kuritarvitamist märganud töötajad on vastavasisulised kaebused esitanud andmekaitse inspektsioonile.

Kriisi juhtimist iseloomustab järgnev - ei mõtle, ei ütle. Ravijuht toimetab omaette, süvendades kriisi tulemustele mõtlemata. Doktor E. Laane liigub sama riietusega niinimetatud puhtas tsoonis ja COVID-positiivsete patsientide isolatsioonialadel sellega töötajates segadust tekitades. Seda võib käsitleda kui ohtlikku viiruse levitamist. Jääb mulje, et dr Laane pole hoomanud probleemi tõsidust.

Me ei too välja kõiki tema tegevusi, mis on viinud haiglas usaldamatuse ja rahulolematuseni. Seni hästi toiminud haigla sisekliima on hakanud ravijuhi tegevusest tingituna lagunema. 

Allakirjutanud arstide hinnangul ei sobi selline isiksus tööle ravijuhina.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee