Koalitsioon valis ERRi nõukokku uued liikmed. Madison loodab asutust „neutraalsemaks kallutada“, nõukogu esimees soovib, et eksperdid ei hakkaks täitma parteide soove (3)

Peeter Espak oli kuni 26. märtsini Vabaerakonna liige, majandusteadlane Viktor Trasberg kuulus Keskerakonna ridadesse 16. aprillini ja Priit Hõbemägi on Ekspressi ajakirjanik ning Tallinna ülikoolis ajakirjanduse õppejõud.

Hääletusel osales kuus koalitsioonierakondade esindajat, kes kõik hääletasid eelmainitud kolme kandidaadi poolt. Teiste parteide esindajatelt Espak, Trasberg ja Hõbemägi toetushääli ei saanud. Teisisõnu oli tegemist koalitsiooni konsensusliku otsusega saata ERRi nõukokku just need kolm inimest. 

ERRi nõukogu esimees: otsus tehti poliitilise kokkuleppe alusel

"See kinnitab üha enam, et otsus tehti poliitilise kokkuleppe alusel," kommenteeris ERRi nõukogu juhatuse esimees Rein Veidemann Õhtulehele kultuurikomisjoni neljapäevast hääletust. "Minul jääb ainult üle loota, et vaatamata nende erakondlikule kuuluvusele või huvidele, suudavad nad parteilist katet kõrvale jätta või lausa välistada juhul, kui hakkavad ekspertidena sõna võtma ja otsuseid tegema."

Ta lisas: "Väga loodan, et inimesed, kes on valitud ekspertkohale, annavad endale väga selgelt aru, et on ringhäälingunõukogus ekspertidena. Meil on nõukogus juba niikuinii poliitliikmed, kellel on omad ettekirjutised ja kellel pole prioriteediks ERRi toimimine, vaid kelle prioriteedid on poliitilise kallakuga. Seetõttu loodan, et ekspertidena valitud uutel liikmetel on esiplaanis ekspertlähenemine, mitte parteikontorist etteöeldu, puudutagu see ERRi tasakaalustatust, programmi koostamist, eelarvet."

Kuidas aga neljapäevase hääletustulemuseni jõuti? Koalitsioon pidi üksmeelsuse saavutamiseks tegema vahetult enne neljapäevast istungit vangerduse - Isamaa erakond vahetas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa välja. Tema asemele toodi komisjoni Sven Sester.

"Vastab tõele, et tänasel komisjoni istungil mind vahetati välja," vastas Ladõnskaja-Kubits napisõnaliselt. "Põhjus on eriarvamus konkursi läbiviimise suhtes. On halb, kuidas see lõpuks läbi viidi, sest selline poliitiline praktika peaks jääma eilsesse päeva," lisas poliitik.

Isamaa erakonna peasekretär Priit Sibul nimetas aga Ladõnskaja-Kubitsa komisjonist väljavahetamist osaks poliitilisest protsessist. Sibula sõnutsi ei olnud juba ringhäälingunõukokku kuuluv Ladõnskaja-Kubits ühel meelel teiste erakonnaliikmetega. "Tegu oli poliitilise otsusega," ütles Sibul. Ajakirjaniku küsimuse peale, kas vangerdus tehti komisjonis fraktsiooni ja koalitsiooni konsensuse saavutamiseks, vastas Sibul jaatavalt.

Protsessi üle avaldas pettumust ka kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga (Reformierakond), kes kuulub samuti rahvusringhäälingu nõukogusse. Ta juhtis tähelepanu, et kõik valitud liikmed said kuus häält ehk kõik komisjoni kuuluvad koalitsiooni esindajad hääletasid samade kandidaatide poolt.

"Minu hinnangul osales konkursil kandidaate, kelle kompetents avalik-õigusliku meedia juhtimise, meediaorganisatsioonide tuleviku ja finantsmaailma vallas olid tugevamad kui nii mõnelgi valituks osutunud kandidaadil," sõnas Purga, kes juhtis ka tähelepanu, et nõukogu võib muutuda rohkem kallutatumaks. "Lisatigi, kelle varasemad väljaütlemised ei tekita kahtlust nende poliitilises kallutatuses," kirjutas Purga Facebookis.

Kultuurikomisjoni hääletustulemusi kritiseerinud inimestel on enim küsimusi Espaki ja Trasbergi osas. Espak on teada-tuntud paremkonservatiiv ning teda on seostatud EKREga, ka Trasberg oli vähem kui kuu aega tagasi veel Keskerakonna liige.

Seaduse kohaselt peab aga rahvusringhäälingu nõukogusse kuuluma üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist ja neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast. EKRE-l on aga nõukogus juba esindaja olemas rahandusminister Martin Helme näol, Keskerakonda esindab Marika Tuus-Laul.

Espaki valituks osutumise üle jõudis rõõmu tunda juba ka Jaak Madison: "Nii nagu on täna kaunis päikesepaisteline päev, on see seda ka vast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule, kui üheks liikmeks määrati Peeter Espak. Ehk saab selle asutuse ka lõpuks neutraalsemaks kallutatud," rõõmustas üks EKRE juhtfiguuridest Facebookis.

Priit Sibul aga ei näe ohtu, et ringhäälingunõukogu peaks muutuma kallutatuks. "Paavo Nõgene on hea näide. Ta kuulub pikemat aega juba ühte erakonda (Reformierakond - H.P.), aga ma ei mäleta, et ta oleks kunagi oma parteilist eelistust kuidagi ära kasutanud," sõnas Sibul, kes oli samuti rahvusringhäälingu nõukogu liige aastatel 2011-2015.

"Ma ei näe valitud kandidaatides probleemi. Loodan, et nad said aru, kuhu kandideerisid ja saavad aru, et on avalikkuse huviorbiidis. Parteipoliitilisi otsuseid pole minu teada nõukogus tehtud," lisas Sibul.

Vastavat lootust avaldas ka Purga sotsiaalmeediapostituses. "Isiklikest kogemustest saan öelda, et Ringhäälingunõukogu ei ole positsioon oma vaadete läbisurumiseks, ammugi mitte sisusse sekkumisel. Loodetavasti see ei muutu. ERR ja RHN - soovin teile tarku otsuseid!" kirjutas endine raadiohääl.

Kultuurikomisjoni ettepaneku kohaselt algaksid uute Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete volitused 27. maist. Eelnõud arutatakse riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme Agu Uudelepa volitused lõppesid 4. veebruaril ning uue meedia valdkonna eksperdi Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad 26. mail. Nõukogu liige Paavo Nõgene esitas avalduse omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks alates 1. maist.

Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann soosib ringhäälinguseaduse muutmist

Nõukogu esimees Rein Veideman teab kolmest kandidaadist isiklikult ainult Priit Hõbemäge. Nad on olnud kolleegid Tallinna ülikoolis, eelmise sajandi lõpus töötati koos ka Eesti Päevalehes. Veidemani sõnutsi on tegu väga kogenud meediainimesega. "Ta on kahtlemata väga pädev eriti rist- ja digimeediat puudutavatel teemadel. Olen kuulnud, et ta on omamoodi kirglik digikeskkonna toetaja ja sellest huvituja," kirjeldab Veideman Hõbemäge.

Peeter Espaki ja Viktor Tasbergi kohta tal põhjalikumad teadmised aga puuduvad. "Nimedena olen neid lugenud, isiklikult ei ole olnud võimalust neid tunda. Espakit tean kui orientalisti, ta juhatab ka ühiskonnateaduste instituuti, aga ma ei tea, kes seda finantseerib, kust raha ja tellimusi saab. Tean, et kirjutab kolumne, aga mis puudutab ajakirjanduslikku pädevust, siis seda ma ei oska hinnata. Minu teada pole ta otseselt kusagil organisatsioonis olnud ega ametis rakendust leidnud."

Trasbergi kohta on tal sama hõredad teadmised. "Tean, et ta on kõrge akadeemilise taustaga, majandusteadlane. Tema käsitlusi ja avaldusi olen lugenud, Tartus oli ta suhteliselt kõrgelt hinnatud ning ekspertiisiga võib olla küll," sõnas Veidemann ning sõnas, et Trasbergile on nõukogus sobiv koht olemas. "Meil on lakkamatud auditeerimised, aruandlused jne. Meil on vaja finantsasjatundjat. Juhina näeksin tema rolli just auditikomitee eesotsas."

Kui ajakirjanik juhtis tähelepanu sellele, et ringhäälingunõukogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits vahetati kultuurikomisjonis neljapäevaseks hääletuseks välja, avaldas Veidemann Isamaa liikmele kiitust.

"Tema ilmselt nägi nimekirjas veel suurema ekspertiisitasemega kandideerijat. Hindan tema põhimõttekindlust. Kui poliitilised kokkulepped laienevad ekspertidele, siis see on võimalik ainult seetõttu, et ringhäälinguseadus võimaldab ujuvat lähenemist," ütles Veidemann ning illustreeris, miks seadus vajaks muutust.

"Ekspert on suhteliselt üldsõnaline tähendus. Räägitakse meedia üldisest pädevusest, aga see võib olla ka tõlgendatav, et kolumnist on meedias pädev. Teisena vajab seaduses kindlasti täpsustamist, et ekspertide kohtadele valitaske tõepoolest akadeemilise tausta ja kraadiga isikuid. Teeks suurt au, kui leiaksime doktorikraadiga eksperdid. Siis võin tõesti öelda, et on valitud tõepoolest eksperdid. Praegune ujuv sõnastus võimaldab teha karmilt poliitilisi kokkuleppeid ka ekspertide valimistel ja see ei puuduta ainult ringhäälingunõukogu. See kordub külmavereliselt teistes nõukogudes juba aastaid - küüniliselt tehakse poliitilisi kokkuleppeid ja poliitikud ei tee nendest väljagi."

Veidemann on ainus ekspert, kes jääb varasemast koosseisust nõukogusse. "Seda on võõristav kuulda," ütleb ta. "Väga loodan, et inimesed, kes on nüüd valitud ekspertide kohtadele, annavad selgelt aru, et on ringhäälingunõukogus eksperdina; et ekspertidena valitud uutel liikmetel on esiplaanis ekspertlähenemine, mitte parteikontorist etteöeldu, puudutagu see ERR-i tasakaalustatust, programmi koostamist, eelarvet."