OOTAMATU HOOP: riigilt palgaabi küsinud tööandja alluv võib jääda kodulaenuta (3)

Kõik pangad rõhutavad kui ühest suust, et riigiabi ei välista laenusaamist ja otsus sõltub konkreetsest inimesest, kuid kumab läbi, et oma roll on veel sellel, milliseid samme astub tööandja. Kui tööandja küsib riigilt palgaabi, võtavad pangad seda kui ühte võimalikku riski, kirjutab Äripäev. 

Esmaspäeval kirjutas LHV foorumis kasutaja, et enam ei olegi mõtet kodulaenu võtta. "Korteri omanik plaanis maja osta ja hoolimata sellest, et oli nõus maksma sisse kasvõi 50%, pank laenu ei anna. Ja põhjus? Tööandja küsis töötukassalt palgatoetust." Kasutaja jättis  küll täpsustatama, millisest pangast jutt käis.  

"Riigi toetuse saamine ei välista laenu väljastamist. Inimeste maksevõime hindamisel võtame ennekõike arvesse regulaarset igakuist sissetulekut ja kohustusi. Kui see sisaldab ka riigipoolset toetust, hindame laiemalt tööandja sektorit ning konkreetset laenutaotlust (kas laenu võtab üks või mitu inimest, kui suur saab olema omafinantseering , kui palju on säästusid jne). See võimaldab mõista, kuidas uus laen mõjutab pere rahalist toimetulekut ning kas võetav kohustus oleks ka pikaajaliselt jõukohane tasuda. Laenu võtmisega kaasneb erinevaid riske ning üks nendest on sissetuleku vähenemine. Laenu väljastamise või väljastamata jätmise otsuse teeme alati individuaalselt, kliendist lähtuvalt," kinnitas  Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. 

SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu selgitas, et koroonakriisi valguses pöörab pank laenuvõtja sissetuleku jätkusuutlikkuse hindamisele enam tähelepanu, analüüsides eraisikutele laenude väljastamisel põgusalt igat tööandjat. "Tööandja kuulumine riigi toetatavate ettevõtete hulka ei välista automaatselt selle ettevõtte töötajate eraisikuna laenu saamist. Tööandja risk on koroonakriisi valguses kindlasti suurenenud, mistõttu analüüsime tänases olukorras eraisikutele laenude väljastamisel põgusalt tõesti ka igat tööandjat, pöörates tähelepanu nii sektorile, milles ettevõte tegutseb, kui ka avalikest registritest saadavale infole," ütles ka Tammearu.

Kõrgendatud tähelepanuga analüüsib pank nende laenusaajate taotlusi, kelle tööandja on avaldanud infot võimalike koondamiste või muude abistavate meetmete kasutamise kohta.

"Samas ei tähenda see automaatselt seda, et sellise ettevõtte töötajad laenu ei saa," kinnitas Tammearu, et laenu väljastamine sõltub ikkagi konkreetsest laenuprojektist ja laenutaotlejast, tema ametikohast ettevõttes, ettevõttes käimas olevate muudatuste mõjust tema töökohale ja sissetulekule ning ka laenutaotleja kvalifikatsioonist. "Menetleme igat laenuprojekti eraldi ning teeme laenuotsused kõiki aspekte arvesse võttes."   

Ka Pärgma sõnul on laenutaotluse rahuldamata jätmise põhjuseid mitmeid, levinumaks varasem ebakorrektne krediidiajalugu ja liialt suur laenukoormus koos uue kohustusega või siis tagatise seisukord ja seeläbi omafinantseeringu piisavus.

Selleks, et laenusaajal oleks piisav kindlustunne oma tulevikukohustuste täitmise osas, on väga oluline, et sissetulek oleks garanteeritud ja mitte kompenseeritud ajutistest riigi meetmetest. Sellest lähtuvalt võiks laenutaotleja sissetulek olla enne laenu võtmist taastunud vähemalt kolm kuud peale riigitoetuse saamist. Sissetuleku taastumine annab taotlejale kindlustunde selle jätkusuutlikkuse osas. 

Tammearu lisas, et kodulaenu võtmine on eraisikutele finantsiliselt üks suuremaid ja olulisemaid otsuseid, sest laenusummad on suured ning laenu kuumakse moodustab leibkonna sissetulekust tihtipeale kuni 30–40%. 

"Selle valguses on äärmiselt oluline, et laenu võtmise otsus oleks tehtud kaalutletult ja läbimõeldult. Tänases olukorras peavad laenuvõtjad eriti tähelepanelikult arvestama võimalike kriisimõjude ja arengutega oma finantsidele, mistõttu on tähtis hoolikalt läbi mõelda, kas ja kuidas võib tänane olukord mõjutada laenuvõtjat ja tema tööandjat ning seda mitte üksnes antud hetkel, vaid ka järgnevate kuude jooksul. Kui on vähegi kahtlus, et hetke olukorrast tulenevalt võib tulevikus töötasu väheneda või tööandja on sunnitud töötajate arvu vähendama, soovitame laenu võtmise otsus olukorra selginemiseni edasi lükata," ütles Tammearu.

Eestis on peaaegu 8000 ettevõttet, kes on küsinud palgatoetust ligi 55 000 inimesele.

Hea lugeja, kas sul on olnud probleeme kodulaenu võtmisel? Kirjuta [email protected].