Poliitika

Riigikogu arutas koroonakriisi mõju Eesti majandusele, tööturule ja sotsiaalvaldkonnale 

Johanna-Kadri Kuusk, 7. mai 2020, 10:05
RiigikoguFoto: Erki Pärnaku
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eestvedamisel arutab Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena seda, millised saavad koroonakriisi mõjud olema Eesti majandusele, tööturule ja sotsiaalvaldkonnale ning mida teha selleks, et ühiskond väljuks kriisist võimalikult tugevana.


 

Kuidas kaitsta algavas kriisis meie inimesi, eriti lastega peresid ja eakaid. Esinejad on mõttekoja Praxis nõukogu liige ja majandusekspert Ardo Hansson, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar.

Hansson: tõenäoline on majanduse aeglane taastumine

Ardo Hansson kandis ette, et praegu ei ole lootust jõuda majanduses kiiresti kriisieelsele tasemele. Raha süstimine ei ole seal nii suuresti abiks. „Paljud inimesed ei soovi suuremat sissetulekut. Kui sa nüüd riigikoguliikmele annad 100 eurot juurde...ma usun, et keegi ei ole viimase kahe kuu jooksul nii palju säästnud, kui kõik kohad on kinni,“ sõnas ta. Hanssoni sõnul ei aita ka pimesi raha puusalt tulistamine, vaid seda peab tegema loogika põhjal.

„Kas uus normaalsus saab olema sarnane sellele, millega me oleme seni harjunud. Samuti on oluline, kui kiiresti me sinna liigume,“ sõnas Hansson. Seal on tema sõnul kolm võimalust. Üks kiire taastumine, kus majandus ka kiiresti normaliseerub(V-kujuline majanduslangus), kus on ka risk, et majanduse normaliseerudes või tagantjärgi selguda, abipaketid on olnud liiga ulatuslikud. See on Hanssoni sõnul optimistlik stsenaarium.

Teine on niinimetatud L-kujuline majanduslangus, kus majandus muutub kriisi tagajärjel hoopis teistsuguseks. „See eeldab, et me liigume permanentselt teistsuguse majanduse suunas, aga seda ei pea ma tõenäoliseks,“ lisas Hansson.

Kolmanda ja kõige tõenäolisema võimalusena tööb Hansson välja majanduse aeglase kasvu endise struktuuri poole. „Seni, kuni oleme kunstliku kooma faasis, siis arvan, et peame jääma fokusseeritud abimeetmete juurde ja siin ei ole mõtet hakata kõigile lihtsalt raha juurde andma. See tekitab teatud segadust signaalides, kui sa ütled inimestele, et sa ei taha, et nad autodega kaugele reisiks aga muudad samas autoga reisimise soodsamaks,“ seletas Hansson. Toetust peab tema sõnul andma konkreetselt nendele, kes on hädas.

Hansson tunnistas, et kindlasti mõjutab senine kriis ka kinnisvaraturgu.

Hanssoni sõnul ei ole lähiajal tarvis inflatsiooni pärast karta, vaid pigem tasub olla deflatsiooni osas ettevaatlik, kuna sellele ohule viitavad ka madalad kütusehinnad ja muu taoline. Ta lisas, et seni kuni ka pankade eesmärk on jäädavalt inflatsiooni madalal hoidmine, on ka lootust, et suurt inflatsioonihüpet karta.

Kriisi mõju tööturule

Sten Andreas Ehrlich teatas, et töötus jõuab alati kohale viitega, kuna kriisiajas ei hakka ettevõtjad reeglina tööjõu arvelt kärpima. Majanduse taastudes on õhus siiski piisavalt ebakindlust, et tööandjad ei kiirustaks taas inimesi värbama. „See ongi esimene reegel, et töötus saabub alati viitega,“ sõnas ta. 

Teise asjana tõi Ehrlich välja, et kriisiga kasvab alati vaesus. „Eestis ei saa kõik töötud toetuste näol abi. See tähendab, et kui kasvab töötute arv, kasvab ka nende arv, kes elavad vaesuses,“ seletas ta. Vaesusel on komme lumepallina kasvada, sest kui vähematel inimestel on raha, siis hakatakse ka rohkem kokku hoidma. Potentsiaalsete kulutuste puudumise arvelt kaotavad omakorda rohkemad inimesed.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee