Koroonaviiruse pandeemia annab üleilmsele, sh Euroopa Liidu riikide majandusele ränga hoobi, millel on ülimalt tõsised sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Hoolimata nii ELi kui ka riiklikul tasandil kiiresti kasutusele võetud poliitikameetmetest elab euroliidu majandus sel aastal läbi enneolematu languse.

ELi majandust tabanud löök on teatud mõttes ühtne, kuna pandeemia on levinud kõigisse liikmesriikidesse, kuid nii 2020. aasta SKP langus kui ka sellest taastumine 2021. aastal võivad riigiti väga erineda (4,25%st Poolas 9,75%ni Kreekas). Majanduskeskkondade omavahelise seotuse tõttu mõjutab ühe liikmesriigi taastumine paratamatult ka seda, kui hästi tuleb see välja ka teistel.

Koroonapuhang on Eestis olnud oluliselt leebem kui paljudes teistes riikides. Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 6,9%-list majanduslangust. 2021. aastaks prognoositakse Eestile 5,9%-list majanduskasvu eeldusel, et majandustegevus taastub kõikides sektorites. Ent seegi prognoos lähtub eeldusest, et kindlustunne hakkab selle aasta teisest poolest taas järk-järgult suurenema.

Euroopa Komisjoni majandusprognoosi täispika tekstiga saab lähemalt tutvuda SIIN.