Kommentaar

Vambola Paavo | Kütusemüüja võib udujuttu ajada (1)

Vambola Paavo, ajakirjanik, 6. mai 2020, 19:17
Foto: Julia Vakina
Kui Lähis-Idas toimub väiksemgi madin ja kärgatab paar granaati, on Eesti kütusemüüjatel põhjust kohe hindu tõsta. Justkui oleksime torujuhtmetega otseühenduses Araabia naftaväljadega. Samas ei mõjuta sellised sündmused Lätis kütusehindu. Meie konkurentsiamet võiks lõpuks jalad kõhu alt välja lükata ja kartellihuvisid uurida.

Lätis endiselt odavam

Lõunaeestlased olid kuni koroonakriisini ülejäänud maakondadega võrreldes eelisseisus. Kui ei tahtnud siinseid kütusehiidusid nuumata, panid autole hääled sisse ja sõitsid Lätimaale. Paarkümmend senti odavam liitrihind, lisaks oluliselt soodsam toidukorv ja märkimisväärselt taskukohasem tööstus- ja ehituskaup. Käik tasus ära ja jäid plussigi. Kriis sulges piirid ja andis Eesti kütusemüüjatele eelise. Meelega hoiti nädalaid hindu kõrgel, hinnavahe Lätiga oli märtsis ja aprillis 20–25 senti liitrilt. Kui Läti poolel Valkas maksis liiter jürikuul juba 90 senti või alla selle, pidi eestlane mitukümmend senti enam tasuma. Piiride sulgemine oli vesi kütusemüüjate veskile.

Kummaline oli lugeda Circle K juhi Kai Realo juttu, kuidas jaemüüjad mängivad positsioone ümber. Ma ei tea, millisel planeedil elab Realo. Kui väikeettevõtluses kaob palju tegijaid ning ärid ja restoranid sulgevad uksi, siis kütuseäris on kõik tundmatu. Kui 9. märtsil enne piiride sulgemist Riias käisin, erinesid sealsed hinnad meie omadega võrreldes nagu öö ja päev. Igas tanklas vaatasid vastu erinevad numbrid. Ometi oli ka Lätis ostetud sisse kallis kütus. Õigemini oli see toodud samast Orleni tehasest. Eestis tiivustab ahnus ja viimase võtmine. Eestlane on harjunud reisima ja nägema hindasid mujalgi. Ehk aitab nüüd mullikeste puhumisest, sest seda ei usu keegi nagunii.

Keegi ei käsi Eestis lisada maksimaalses koguses biokomponente ja kütust solkida. Realo väitel pidavat väiksem biokomponentide osakaal hoidma hinna madalamal. Kindlasti hoiab, aga ta ei räägi sellest, kes käsib meil seda harrastada. Eurodirektiiv on meile ülim, aga lõunanaabritele mitte. Nemad seisavad rohkem oma rahva ja tarbija eest. Sama on poolakatega.

Bensiini diskrimineeritakse

Minule kui autoomanikule on arusaamatu EKRE käitumine. Rahandusminister Martin Helme põhjendab diislikütuse aktsiiside alandamist kui suurt võitu. Samas unustab minister, et kaugeltki kõik kaubaveod ei toimu rekadega, vaid ka kaubikutega. Viimased tarbivad ka bensiini. Kõik ettevõtjad ei ole suurte logistikafirmade omanikud. Sama on reisijateveoga. Paljud väikebussid, mis turiste teenindavad, sõidavad bensiiniga. Lisaks sõiduautod.

Miks tehti kummardus diislile? Vist seepärast, et Rõuges ja Helmes mõne kaupluse nurga taga Bocki õlut libistavad taadid saaksid öelda: näe, kuidas valitsus mõtleb lihtrahvale. Need Bocki joojad ei tooda kahjuks ise midagi, vaid tarbivad töölkäijate loodud hüvesid.

Võinuks alandada ka bensiiniaktsiisi kuue-seitsme sendi võrra või kaotada biokomponendi nõude. EKRE saanuks tublisti rohkem hääli. Ilmselt tegi Martin Helme nagu Lutsu „Kevades“ pool rehkendust. Pole ime, kui ükskord piiride avanedes autoomanikud Lätti tõttavad ja hakkavadki seal tankima. Loodetud kasu asemel saab meie riik poole muna asemel tühja koore.

Sinisilmne on seegi lootus, et Venemaalt tulevad veokid hakkavad tulevikus tankima Eestis. Kindlasti mitte. Need teevad seda endiselt Ivangorodis, Šumilkinos või Petseris. Tõmmatakse 1000 liitrit paaki ja adjöö. Järgmine tankimispeatus on Kaunase all või Kalvarijas ning raha jäetakse hoopis Leetu. Sealsed hinnad on tulevikuski meiega võrreldes soodsamad. Rahvusvahelised liinibussid tankisid varem ja teevad seda tulevikuski Piiteris, Riias ja Vilniuses. Loodetud kasum jääb Eesti riigil kokkuvõttes saamata. Piiri Lätiga hoitakse teadlikult kinni, et eestlased ei saaks Valka, Valmierasse, Salacgrivasse või Ainažisse. Ei püsinud raudne eesriie Nõukogude Liidus, veel vähem piirideta vabas Euroopas. 

Kütusemüüja kinnitab, et Võrus kehtiv odav hinnatase ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Pole mõtet apelleerida Lätile. Kindlasti ei tooda Leedust meile kütust tsisternikaupa, vaid ikka hulgi, ešelonidega. Ehk oleks valitsusel tark toetada Kohtla-Järvele hoopis rafineerimistehase rajamist, mitte tampida sadu miljoneid mõttetu põlevkiviõlitehase altarile. Tagaksime tulevikus enda julgeoleku ning teistest sõltumatuse.

Vaadates Võrus müüdava bensiini hinda 1.03 liitrilt, tekib tunne, nagu oleks Haanja kuplite vahel peidus salajased naftaväljad, puurtornid ja rafineerimistehas. Kõik nüüd Võrru tankima! Avastame kevadiselt kaunist kuppelmaastikku, toetame kohalikke turismiedendajaid ja saame bensiini poolmuidu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee