Poliitika

Ratas küsis Helmelt, kas EKRE tahab Rail Balticu pärast koalitsioonilepet ümber teha (1)

Viljar Voog, 6. mai 2020, 11:52
Jaak Aab, Martin Helme ja Jüri Ratas riigikogu infotunnis.Foto: Erik Peinar / Riigikogu kantselei
Riigikogus toimus kolmapäeval traditsiooniline infotund, kus valitsuse liikmed vastavad kaks tundi opositsioonipoliitikute küsimustele. Seekord kandsid põhiraskust peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme.

Rail Balticust

Samal teemal

„See ei ole ju mingi saladus, et koalitsiooni kokku pannes üks valitsuspartner, EKRE, väljendas oma skepsist, mittetoetust Rail Balticule. See on üldteada,“ ütles Ratas.

Koalitsioonilepingusse sai lõpuks sisse kirjutatud, et kui Rail Balticu Euroopa Liidu rahastus muutub, siis vaadatakse projekt üle. Esmaspäeval kirjutas ülevaatamislubaduse punkti kohta Martin Helme: „Seda viimast sõnastust, ma loodan, pole vaja tõlkida.“

Ratase sõnul on loomulik, et kui midagi rahastuses muutub, tuleb seda arutada – ja mitte ainult valitsuses, sest heakskiidu on Rail Balticule andnud ka riigikogu. „Kui see muutub, tuleb projekti juurde tagasi tulla. Muidugi ma tulen kohe riigikogu ette, kui see protsent peaks oluliselt muutuma.

„Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Arvan, et seda projekti on Eestile vaja,“ rõhutas Ratas, tuues välja nii majandusliku kui ka julgeolekuaspekti.

Ratas lisas: „Rääkisin eile EKRE esimehega ja küsisin, kas neil on soov muuta koalitsioonilepet?“ Mart Helme vastus oli, peaministri sõnul, et nad seda ei soovi, ja seega läheb valitsus edasi Rail Balticu projektiga.

Euroopa rahastust on Ratase sõnul aga raudteetrassile vaja. „Kas Eesti riik suudab üksinda ehitada Rail Balticu välja, ka Eesti osa, 213 kilomeetrit? Ei,“ nentis peaminister. Kuigi praegu on projektis kirjas, et euroliit rahastab ehitust 85 protsendi ulatuses, siis uut eelarvet veel konkreetselt vastu võetud pole.

Martin Helmegi rõhutas, et teema taandub Euroopast tulevale rahale ja praegu näeb ta seal suuri puudujääke, mis muudaks Rail Baltica Eesti riigile liialt kalliks. „Minu suureks kurvastuseks, ja ma siiamaani ei saa aru, kuidas see võimalik on, aga Euroopa Liidu eelarve üle ei pea läbirääkimisi rahandusministrid,“ nentis Helme.

„Kas EKRE soovib koalitsioonilepet avada? Ei soovi. Kõik teavad, et Rail Baltic on projekt, mida me pole algusest peale toetanud,“ lisas rahandusminister. „Hinnang sellele, kas see on kasulik või vajalik, läheb lahku erinevatel poliitikutel ja parteidel.“

„Ma teen kõik selleks, et me ei peaks eriolukorda pikendama,“ ütles peaminister Ratas praegu seatud 17. mai lõputärmini kohta. Sellest hoolimata peaksid peaministri hinnangul jääma mõned kohustuslikud nõuded, mida tuleb ka pärast eriolukorra lõppu täita: 2 + 2 reegli järgimine, avalike ürituste piirangud, koolide lõpupeod on keelatud.

„Kindlasti piir ja piiriküsimus. Täna hommikul oli just väga töine ja tõsine töökoosolek kolme Balti peaministri vahel, kaks päeva tagasi Soome peaministriga,“ sõnas Ratas. „Teatud erisused peaksid jätkuma.“

Töötud põldudele

„Ukraina on Eestile oluline, väga tähtis partner,“ nentis peaminister Ratas rääkides sealt tulevast või praeguses olukorras mittetulevast tööjõust. Siiski on kriisi jooksul tehtud teatav leevendus juba praegu Eestis viibiva võõrtööjõu kohta – nemad võivad põllumajanduses töötada juuli lõpuni.

Muid erisusi plaanis pole, kuigi töökätest on põldudel puudus.

Ratase sõnul tuleb valitsusel mõelda ka Eesti töötutele, keda on praeguseks ligi 50 000. „Loomulikult on meie vastutus, et meie inimesed saavad kriisi ajal tööd,“ ütles peaminister. „Nad otsivad uusi väljakutseid, miks mitte ka põllumajandussektoris.“

Teist lisaeelarvet ei tule

Riigikogus võeti möödunud kuul koos kriisileevenduspaketiga vastu ka tänavune esimene lisaeelarve. Sel hetkel tundus tõenäoline, et vaja läheb ka teist lisaeelarvet.

Rahandusminister Martin Helme nentis nüüd, et kriisi kulg lubab mõelda aga teisiti: „Praegused numbrid klapivad prognoosiga ja ma ei näe vajadust uueks lisaeelarveks.“

Tippsportlased saavad treenima

Ratas selgitas, et taas siseruumidesse treenima lubatavate tippsportlaste sekka kuuluvad Eesti koondise liikmed ja koondise kandidaadid. Kes need sportlased täpselt on, peab iga alaliit ise otsustama, sest valitsus kindlasti midagi täpsemalt ette ei kirjuta, ütles peaminister.

Valitsusjuht lisas, et mõeldud on ka rahvasportlastele, sest 2. maist on taas luba avada välijõusaale ja korraldada välitreeninguid.

***

Ratas vastab küsimustele valitsuse sõnumite, piirangute kehtimise, Rail Balticu, pendelrände, piirivalve loomise, eriolukorra piirangute leevendamise, tööjõu ning kriisist väljumise plaanide kohta.

Martin Helmelt päritakse maksude, suurte taristuinvesteeringute ning Rail Balticu kohta.

Kolmanda valitsuse liikmena on kohal riigihaldusminister Jaak Aab, kes vastab küsimustele eriolukorras tegutsemise ja sotsiaalse normi ning isikukaitsevahendite kohta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee