Keskkonnaministeerium esitas aprilli lõpus eelnõu, mille abil kaotada juhtumid, kus "kährikud" ehk pahatahtlikud metsafirmad muudavad metsaregistri andmeid omaniku teadmata. Teine metsaomanike suur mure, kährikute tülikad telefonikõned stiilis "Teeme ära, noh, teeme äri!", esitatud eelnõu kohaselt lahendatud ei saa, kuid ministeerium lubas esitatud ettepanekuid kaaluda. Õhtulehe uurimus näitab kui kerge on kährikuna metsaregistrist leida potentsiaalseid sihtmärke.

"Pahatahtlikud metsamajandajad, keda huvitab lühiajaline kasu ehk püüavad oma kasumit maksimeerida. Rikuvad metsanduse mainet üldisemalt ja laiemalt," selgitas Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa metsaomanike sõnavarasse kuuluvat kähriku mõistet. "Püüavad reeglina just väikemetsaomanikke, keda skeemidega enda külge siduda. Tehakse justkui parimaid pakkumisi nüüd ja kohe. Esimesel võimalusel maksimaalselt ära raiutud mets müüakse edasi."

Eelmaa sõnul oleksid metsad palju paremas seisus, paremini majandatud ja inimesed ei saaks petta, kui kährikuid poleks. Kährikutele loob head elutingimused Eelmaa sõnul just see, kuidas metsaregistrisse andmeid sisestatakse ja neid avalikkusega jagatakse.