Eesti uudised

Teadus- ja Arendusnõukogu andis heakskiidu neljale COVID-19-ga seotud uuringule

Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist (1)

Toimetas Hindrek Pärg, 5. mai 2020 18:26
Klassiruumid hakkavad varsti täituma.Foto: Teet Malsroos
Valitsuse teisipäevase otsuse kohaselt võib alates 15. maist taastada osalise kontaktõppe kõigis haridusasutustes: üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, kõrgkoolides, täienduskoolitusasutustes, huvikoolides ning avatud noortekeskustes.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps pressiteate vahendusel.

Samal teemal

Ta lisas: „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel.

"Täpsemad suunised aktuste korraldamiseks saame anda siis, kui selgub, millised piirangud kehtivad juunis. Kindlasti ei ole võimalik korraldada tänavu tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga.“

Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades

Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2 + 2 nõuet.

Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.

Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.

TAN andis heakskiidu neljale COVID-19-ga seotud uuringule

Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) kiitis heaks neli COVID-19-ga seotud teadusuuringu teemat ning arutas plaanitava innovatsiooniagentuuri ja rakendusuuringute programmi tegevuse põhimõtteid, teatas valitsus teisipäeva õhtul.

Nõukogu esimehe peaminister Jüri Ratase sõnul näitab COVID-19 levikust põhjustatud olukord selgelt, kui oluline roll riigis on teadlastel. „Eesti teadlaste professionaalsus ja tugi kriisi lahendamisel on olnud valitsusele väga olulised ning selle tähtsus püsib. Meil on vaja teaduspõhiselt analüüsida nii kriisi mõjusid kui ka valmistuda edaspidiseks,“ ütles Ratas.

TAN kiitis heaks järgmised strateegiliste uuringute teemad:

  • Varustatuse tagamine ja riigi toimimine kriisi olukorras: Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti elutähtsate kaupade tootmise ning töötlemise võimekust ning pakkuda välja meetmed isevarustuse paremaks tagamiseks.
  • Vaimse tervise uuring: Uuringu eesmärk on välja selgitada, kui suur hulk inimesi kannatab eriolukorra tõttu suurenenud depressiooni, ärevuse ja stressiga seotud haiguste käes ning kui suur on vajadus vastavate tervishoiuteenuste järele. Uuritakse, milliseid emotsioone kogetakse akuutses stressiolukorras ning kuidas nendega toime tullakse. Lisaks on eesmärk kaardistada COVID-19 diagnoosi saanud inimeste ja nende lähedaste, meditsiinilise ja hooldekodude personali ja hingehoidjate probleeme ning leida lahendusi kriisi tagajärgedega tegelemiseks.
  • SARS-CoV-2 viroloogilised, immunoloogilised ja epidemioloogilised uuringud: Uuringu peamine eesmärk on SARS-CoV-2-ga nakatumise põhjuste mõistmine, saadud info baasil peamiste riskigruppide väljaselgitamine, uute viiruspuhangute korral nende gruppide tõhusam kaitse ja seeläbi nakatumiste tõsiduse vähendamine.
  • Viiruse leviku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine ning prognoosimine: Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised on koroonaviiruse ja selle levitamise takistamiseks kasutatud meetmete sotsiaalmajanduslikud mõjud Eestis. Uuringu käigus luuakse andmestik, metoodika ja mudelid, mis võimaldavad prognoosida pandeemia ohjamiseks kavandavate meetmete mõju viiruse leviku järellainete korral ning leida sotsiaalmajanduslikult optimaalsed meetmed viiruse levimiskiiruse kontrollimiseks Eestis.

Ettepaneku teadus- ja arendustegevuse arendamise programmi RITA alla planeeritud uuringutest koostas haridus- ja teadusministeerium (HTM) koostöös Eesti Teadusagentuuriga (ETA). Plaanitavatel uuringutel on oluline sotsiaalmajanduslik mõju ning nende maht ja tulemused loovad pikaajalisi strateegilisi lahendusi, mistõttu tuli need esitada TAN-ile. Lisaks rahastatakse HTM-i ja ETAgi koostöös väiksemamahulisi uuringuid veel teistest vahenditest.

TAN kuulas ära ka majandus- ja kommnikatsiooniministeeriumi plaani luua EASi juurde innovatsiooniagentuur, mille ülesanne on suurendada ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukust ning pakkuda selleks nõu ja abi aga ka rahastust.

„Ettevõtluse areng ja tootlikkuse suurenemine põhinevad eelkõige teadusel, arendusel ja innovatsioonil, mistõttu on ettevõtete koostöö tihendamine teadus- ja arendusasutustega ning riigi selle jaoks pakutav tugi väga olulised,“ ütles peaminister.

Innovatsiooniagentuuri juurde on plaanis luua rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldamiseks iseseisva juhtimissüsteemi ja eelarvega rakendusuuringute programm (RUP), mis toetab ettevõtjaid uuringuprojektide käimalükkamisel ja sobivate partnerite leidmisel.