Kommentaar

Toomas Alatalu | Putin hoolib vanureist ja edutab nooremaid (3)

Toomas Alatalu, vaatleja, 5. mai 2020, 19:06
Kui lähtuda sellest, et Hiinas on koroonaviiruse esimene laine justkui lõppenud ja valmistutakse 4000-liikmelise parlamendi istungiks 25. mail, USA-l ja Venemaal aga tuleb jätkata viirusekandjate avastamise ja viiruse tõttu surijate arvu kasvu tingimustes, siis on raske suures poliitikas mingit kaalukat muutust oodata. 

Pealegi tekib USAs suve lõpuks seis, kus tulenevalt presidendivalimistest novembris enam suuri otsuseid ei tehtagi, vältimaks ootamatuid ebaõnnestumisi, mis võivad valimistulemust mõjutada. Praegu jääb üle vaid imestada neli aastat Trumpi isiku ja poliitika pihta turmtuld andnud demokraatide ladviku võimetus üle leida isik, kes suudaks 74aastasele „isehakanud geeniusele“ konkurentsi pakkuda – 78aastane eksasepresident Joe Biden on kõike muud  kui edu tõotav. Ehk siis on oodata igavaid valimisi.

Moodne valitsus

Venemaal on nüüd küll igal aastal septembris kindel arv kuberneride ja kohalike võimuorganite valimisi, ent uue presidendi ja riigiduuma valimiseni on aega. Kreml ise aga põhjustas ootamatu poliitilise elavnemise, kui tuli jaanuaris lagedale plaaniga täiendada põhiseadust n-ö rahva arutelu tulemusena, et jätta maailmale aprilli lõpuks – mil riigijuhtidel tuli otsustada, kas minna Moskvasse juubeli võiduparaadi vaatama või mitte –, mulje demokraatia arenemisest Venemaal. 

Nagu teada, läks see plaan pandeemia nahka ja kavandatud rahvahääletus võib nüüd heal juhul toimuda „ühtsel valimispäeval“ septembris. Ehk siis nädal-paar pärast samuti edasi lükatud võiduparaadi. Putini juttu põhiseaduse muutmise vajadusest, mille peaiva, tema enda edasijäämine ametisse öeldi (nagu stsenaarium seda ette nägi) välja 24. tunnil, saatis uue peaministri ja valitsuse ametisse nimetamine. 

Seejuures panustati selgelt riigielu digitaliseerimisele – valitsusjuhiks nimetati 53aastane Mihhail Mišustin, kes oli kümme aastat juhtinud maksuametit ja selle arvutiseerinud nii palju kui võimalik. Pole juhus, et tema esimeseks asetäitjaks sai (või määrati) 51aastane Andrei Beloussov, teadur ja majandusdoktor, kes on Putinit nõustanud 2000. aastast peale. Sestap oli ka loogiline, et just temast sai valitsusjuhi kt, kui Mišustin n-ö otsesaates tunnistas Putinile, et tal tuvastati koroonaviirus ja tuleb minna ravile.

Putini soosikud

Valitsusjuhtidel on Venemaa võimuhierarhias tähtis, kuid mitte määrav koht. Putini enda tõus peaministrist (9. august – 31. detsember 1999) Venemaa presidendiks jääb ilmselt ainulaadseks juhtumiks, sest Boriss Jeltsin oli lihtsalt selgelt segaduses (12 kuuga kuus  peaministrit). 

Putinil oli aga aega valida ning Mišustin ja Beloussov mõlemad esindavad klassikalist keskaparaati, st Moskvas asuvat riigiaparaati ja selle teadusega seotud poolt (Beloussov kuulub ka näiteks ajakirja Problemõ Prognozirovanija toimetuskolleegiumi). 

Võib kindel olla, et neist kummastki presidenti ei saa. Küll aga võib sellest endiselt unistada ekspresident ja ekspeaminister, kuid Ühtse Venemaa parteijuhina jätkav Dmitri Medvedev, kes mõned päevad tagasi pääses just viimases rollis teleekraanile Putini enda juhitud videokonverentsil. Mõistagi tingimusel, et üks osa ladvikust lepib selles kokku (nagu 1984. aastal tehti partei- ja riigijuhiks Konstantin Tšernenko).

Arvata võib, et Mišustinil on oma osa selles, et kriisiga seoses alanud eneseisolatsiooni päevil mõjub teleekraanil nähtav Venemaa juhtimine nüüdisaegselt. Eriti kui meenutada mulluseid kaadreid tihedalt üksteise kõrval istuvatest ministritest, kes kogu aeg midagi paberitele üles tähendasid. 

Putin püsib pea iga päev ekraanil – jagab nõuandeid, otsustab ja veenab rahvast eriolukorra reegleid järgima. Nagu ikka, osavalt muule maailmale vastandudes. Läinud teisipäeval tuletas ta näiteks meelde muistses Spartas (Kreeka) olnud kommet hüljata või isegi heita kuristikku vanurid, väetid ja vigased. Tsiteeris seejärel Jack Londoni jutustust „Elu seadus“ sellest, kuidas lõkke äärde jäetud jõuetu isa jäigi poega ootama, et tõdeda: „Säärane asi pole meie geenides“. Ehk siis Venemaa tsivilisatsioon hoiab oma vanureid. Küllap kõik, kes selle riigikorraga kokku on puutunud, oskavad öeldut vääriliselt hinnata, ent mitte kokkupuutunuid on rohkem ja telepilt on alati mõjukas.

Samas on just tänu kriisiaegsele telepildile pisut selginenud teatud vahekorrad Venemaa tipus, mis on oluline tuleviku mõttes. Ainsaks meheks, kellega Putin on viimasel nädalal  söandanud n-ö ruumi jagada, on Venemaa eriolukordade minister Jevgeni Zinitšev (53). Piiterlane, nagu presidentki, teenis viimase julgeolekumeeskonnas ja määrati 2018. aastal  Kaliningradi kuberneriks, ent astus 70 päeva hiljem tagasi. Enneolematu käik Venemaa võimuladvikus, ent tõusis uuesti ja naudib täna selgelt juhi soosingut. 

Kuberneride juba harjumuspäraste küsitluste käigus on vaid ühele öeldud „Aljoša“, see on Putini endine ihukaitseülem ja praegune Tuula kuberner Aleksei Djumin (47). Tema enda soositute hulka kuulub ka põllumajandusminister aastast 2018 Dmitri Patrušev (42), kes on julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi poeg. Olnud ka Gazpromi direktorite nõukogu liige (sellelt kohalt algas Medvedevi tõus). Eks näe, mida jätkuv kriis veel välja toob.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee