Poliitika

President Kaljulaid kergitas kalevit ÜRO julgeolekunõukogus toimuvalt: see on elegantne! 

Toimetas Viljar Voog, 4. mai 2020, 23:09
President Kaljulaid ÜRO lipuga tänavu 1. jaanuaril, mil Eestist sai kaheks aastaks julgeolekunõukogu mittealaline liige.Foto: Presidendi kantselei
Eesti kaheaastasest liikmelisusest ÜRO julgeolekunõukogus on möödas neli kuud. „Välisilmale“ intervjuu andnud president Kersti Kaljulaid sõnas, et meie riik on selle ajaga juba saanud külge kiire reageerija maine ning loonud ka olulise pretsedendi.

Sarnaselt ülejäänud maailmaga on ka ÜRO julgeolekunõukogu praegu kaugtööl. Eesti riigipea hinnangul tuleb osata praegusest erakordsest olukorrast maksimum võtta.

Samal teemal

„Ei tohi alahinnata oma võimalusi. Kui sul on võimekust, siis on võimalus tekitada olukordi, kus saad oma asjad aetud,“ ütles president Kaljulaid. „Vaatame näiteks ÜRO [julgeolekunõukogu] ja me ei pea isegi rääkima maikuust, kui on meie eesistumine. Me lubasime oma valijatele, et viime kindlasti küberrünnakud ja küberohud ÜRO julgeolekunõukogusse. See võib tunduda uskumatu, aga seal ei olnud sellist arutelu [varem] peetud.

Ja võimalus pakkus ennast meile kohe julgeolekunõukogu liikmeks oleku esimestel kuudel, kui toimus küberrünnak Gruusia vastu. Eesti koostöös Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga viis selle julgeolekunõukokku ja seal toimus esimest korda maailma ajaloos omistamine.“

Maakeeli: Eesti koos oma liitlastega näitas väga selgelt näpuga, et Gruusia tähtsaid institutsioone tabanud rünnaku taga peitus Venemaa.

Kätteväänamisest juttu pole

„Rahvusvaheline õigus ju kujuneb pretsedentidest ja see on pretsedent, mille Eesti lõi,“ selgitas Kaljulaid. Presidendi sõnul ootasid paljud teised riigid, et Eesti saab julgeolekunõukogu liikmena vaid asju õrnalt ennast huvitavate teemade suunas nihutada. „Aga vat, mis välja tuli.“

Kaljulaid tõi välja teisegi olulise Eesti diplomaatide eduloo: „Samamoodi õnnestus meil Hiina eesistumise ajal [märtsikuus – toim.] Krimm ja inimõigused viia päevakorda ning korraldada arutelu. Põnev oli näha, kuidas, kui midagi sellist päevakorda hakkab tulema, hakkavad inimesed, kes masinavärki väga hästi tunnevad, kui neile need teemad väga ei meeldi, läbi tõlke ja muu sarnase korralduse hammasrataste vahele kivisid loopima.“

Presidendil õnnestus just Krimmi teemat puudutavat näha oma silmaga, sest viibis tol hetkel New Yorkis ja oli lähedases kontaktis Eesti diplomaatidega. „Oli ka võimalus saada aeg-ajalt ülevaadet nende WhatsAppidest [tekstisõnumlõimedest – toim.], et kuidas see kõik käib. See on elegantne. See ei ole käteväänamine. See on protseduuris sorimine, võimaluste ära kasutamine, liitlaste otsimine, samameelsete leidmine – see on diplomaatia selle kõige paremas tähenduses,“ rõhutas Kaljulaid.

Peasekretär teab, et Eesti on teinud kõik võimaliku

„Just Eesti eestvõttel on aetud seda resolutsiooni asja ja tõepoolest pole selleni jõutud. Me oleme lubanud toetada peasekretäri üleskutset ülemaailmseks vaherahuks koroonaviirusega võitlemise perioodil ja võimalusel korraldada ka ülevaateid, kutsuda teda [julgeolekunõukogusse] rääkima, kuidas selle vaherahu hoidmisega on. Sellest kõigest oli mul peasekretär [Antonio] Gutierresega endaga juttu eelmisel nädalal. Tema teab, et Eesti on teinud kõik, mis võimalik, et see oleks ÜRO julgeolekunõukogus käsitletud,“ nentis president Kaljulaid.

Maikuus on julgeolekunõukogu arutelud seega Eesti vedada. Kavas on mitu suuremat (virtuaalset) üritust, kus saavad eestkõnelejatena särada nii president, peaminister Jüri Ratas kui ka välisminister Urmas Reinsalu. Töö käib Eesti ÜRO esinduses aga ka suursündmuste kõrvalt, sest kunagi ei tea, millal võimalus võib sülle kukkuda.

„Sa pead alati olema valmis kohe reageerima ja rabama võimalusest kinni. Pisikesel ja mobiilsel riigil – muidugi ÜRO kontekstis Eesti pole mingi pisike riik, seal tuleb meeles pidada, et me oleme täitsa normaalse suurusega riik – võimaldavad meie administratiivsed protseduurid kiiresti reageerida,“ ütles president Kaljulaid.

Maakeeli: Eestis ei ole meeletut bürokraatlikku diplomaatilist masinavärki, vaid otsuseid saab langetada kiirelt. Ja mõjusalt.

„Kui võimalus peaks end pakkuma, siis eestlased selle ära kasutavad – selles ma olen täiesti kindel. Kas ta pakub, see on juba teine teema,“ on riigipea veendunud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee