Jüri Ratas EKRE juhtide järjekordsest soolost: „Pole tähtis, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab.“

Paistab, et peaministril on vastused lõpukorral, ta laenab esimees Mao mõtteteri.

Ah, et ei ole vahet, mis värvi on kass kui ta hiiri püüab? On ikka vahe küll, kui ta kogu aeg kräunub, igale poole sirtsutab ja ise tähtsa näoga ringi patseerib, et vaadake, millega ma nüüd hakkama sain. Igavene vastik kõuts, ma ütlen.

Projekti rahastus ja valmimine on kindlalt Eesti huvides. Kui rahandusminister Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve läbirääkimistel neid Eesti positsioone kaitseb, siis polegi selle juures mõnes üksikküsimuses tema enda isiklikud eriarvamused tähtsad,“ kirjutas Ratas. --- Aga kui ei kaitse? Mis siis saab? Kas Ratas astub tagasi või umbusaldatakse Helmet?

Mõnele on väga tahtis, mida sõbrad meist arvavad! Ega 2 erakonda erakonda teine-teisest väga ei erinegi, mõlemad võrsunud ju nõukogudeaegsest mentaliteedist, Pealegi on ikka tore saada emakese valitsejanna käest tõhusaid rahavoogusid, jääb midagi ka endile taskupõhja! Ise hakkamasaamine on palju raskem, selleks on vaja isegi tööd tegema hakata ja oh häda, ega see ei sobigi praegusele mugavuspõlvkonnale!

Ka pimedast toast on võimalik musta kassi leida, isegi kui teda pole seal. Stalin leidis alati. Isegi rohkem, kui tube või musti kasse oli. Kisub diktatuuriks.