Poliitika

Jüri Ratas EKRE juhtide järjekordsest soolost: „Pole tähtis, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab.“ (9)

Toimetas Viljar Voog, 4. mai 2020 22:04
Taavi Aas, Martin Helme ja Jüri Ratas riigikogus.Foto: Stanislav Moškov
Pühapäevane raadiosaade „Räägime asjast“ viis Mart ja Martin Helme taaskord vastuollu nende valitsuspartneritega. Seekordne tüliõun on Rail Baltica (RB) – Helmed väitsid, et see projekt on nende töö tulemisel sisuliselt seiskunud. Lõpuks, nagu kõnealuse saate puhul päris tihti tavaks, pidi asja sekkuma peaminister Jüri Ratas.

„Tegelikult Rail Baltic ei lähe edasi. Jah, ostetakse maid ja istuvad mingid tüübid ja saavad korralikku palka. Aga tegelikult projekt seisab,“ ütles pühapäeval TRE raadio eetris EKRE juht Mart Helme. „See on suurel määral tänu sellele, et meie oleme ta seisma pannud.“

Samal teemal

„Loosungina võib ju olla küll hea öelda, et näed, Rail Balticu raha on kulutatud, aga kui me nüüd detailidesse sisse läheme, siis vaatame, kuhu on kulutatud – me ikka üritame seista selle eest, et kulutatakse asjade peale, mis on meile vajalikud, kasulikud ja ei aita seda raudteed ehitada tegelikult,“ sekundeeris pojast rahandusminister Martin Helme.

Esmaspäeval reageeris kahe Helme väljaütlemistele majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kes rõhutas, et praegu jääb vaikselt selja taha projekteerimisfaas ning peagi algab trassil täiemahuline ehitus.

„Mina Rail Balticu edenemise pärast ei muretseks. Koalitsioonileping ütleb selgelt, et läheme ühenduse ehitusega edasi. Martin Helme allkirjaga RB investeeringute kavas on toodud välja pea 50 konkreetselt uue raudtee ehitusega seotud objekti. Valitsuse ülemus, rahva poolt valitud riigikogu, on ratifitseerinud leppe Läti ja Leeduga, et RB valmib,“ ütles Aas oma vastulauses.

Helme avaldas oma vastulause kolleegi öeldule. „Kui koalitsioon aasta eest kokku tuli, oli üks keerulisemaid kokkuleppekohti Rail Balticu küsimus. Meie oleks tahtnud selle projekti kohe seisma panna, teised olid veendunud, et on üks hea asi küll. Lõpuks lepiti nii, et kui EL osalus väheneb (st meie rahaline panus suureneb), siis „vaadatakse projekt üle“. Seda viimast sõnastust ma loodan, pole vaja tõlkida,“ kirjutas rahandusminister.

Kas tegu on vihjega, et EKRE-le on antud lubadus Rail Balticale vesi peale tõmmata, kui eurorahad peaksid vähenema?

„RB peale on praegu juba kulutatud kümneid miljoneid, millest meie omaosalus on olnud enam-vähem 17 protsenti. Seda raha on peamiselt kulutatud planeeringuteks, kaasnevateks projektideks (näiteks uus trammiliin Tallinnas või mõni viadukt suuremas liiklussõlmes) ja loomulikult PR-iks ja palkadeks. Pisut ka maade võõrandamiseks,“ lisas Helme. „Suuremaid asju tänaseni ehitatud pole. Üks põhjus on selles, et EL järgmine eelarveperiood on alles lahtine, seega on vastuseta küsimus, milline siis saab olema tema EL-i poolne kaasrahastus.“

Esmaspäeva õhtul tõmbas kogu teemale joone alla peaminister Ratas.

„Pole tähtis, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab. Minu juhitav valitsus ja kõik selle asjassepuutuvad ministrid töötavad Rail Balticu valmimise nimel, nagu see sai koalitsiooni moodustamise ajal selgelt kokku lepitud. Projekti rahastus ja valmimine on kindlalt Eesti huvides. Kui rahandusminister Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve läbirääkimistel neid Eesti positsioone kaitseb, siis polegi selle juures mõnes üksikküsimuses tema enda isiklikud eriarvamused tähtsad,“ kirjutas Ratas.

Peaminister lisas: „Detsembris sai Eestis nurgakivi Rail Balticu raudteetrassi esimene osa - Saustinõmme maanteeviadukt Tallinna ringteel. Samuti on sel ja järgneval aastal töös ja planeerimisel veel mitmed raudteeobjektid. Rail Balticu rajamine on väga oluline nii Eestile, Lätile, Leedule kui tervele Euroopa Liidule. Juba ülehomme arutan projekti seisu taas oma Läti ja Leedu ametikaaslastega. Oleme nendega leppinud kokku, et jälgime edenemist regulaarselt, et see meile ja tervele regioonile oluline transpordiühendus valmiks kindlasti Euroopa Liidu järgmise eelarve raames.

Samas pean ma oluliseks, et need valitsusliikmed teeksidki päriselt tööd ja pingutaksid eesmärkide nimel, milles me oleme kokku leppinud. Selle asemel, et tuult tallata ja veskitega võidelda ning ühiselt kokku lepitud kohustusi hetke ajel kahtluse alla panna. Nii annavad nad ainult tarbetut lisatööd kõigile oma ametikaaslastele ning paljudele pühendunud inimestele, kes koalitsioonileppe elluviimise ja Eesti parimate huvide nimel iga päev tööd teevad.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee