Maailm

Joe Biden püüab end kaitsta ahistamissüüdistuse eest  (1)

Tõnis Erilaid, 3. mai 2020 20:43
SÜÜDISTAJA JA SÜÜDISTATAV: Tara Reade ja Joe Biden on sellel fotol jäädvustatud 1993. aasta paiku, kui seksuaalne ahistamine väidetavalt toimus.Foto: ZUMA PRESS/Scanpix
USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden kuulutas 2018. aastal, kui arutusel oli ülemkohtu kohtunikuks kandideerinud Brett Kavanaugh naisteahistamissüüdistus, valju häälega: „Me peame uskuma, et kõik naise öeldu on tõsi, hoolimata sellest, et ta võib olla mõne asja unustanud mainida või faktides eksinud.“ Nüüd, kui teda ennast ahistamises süüdistatakse, on Biden muutnud tooni ja palub naise jutt tähelepanuta jätta: kus on faktid? Midagi sellist ei ole kunagi juhtunud.

Donald Trumpi esitatud kohtunikukandidaadi Brett Kavanaugh süüdistaja Christine Blasey Fordi nime kohtas 2018. aastal CNNi uudistesaadetes 1898 korral ja peaaegu sama palju ka teises suuremas uudistekanalis MSNBC, on BBC kokku lugenud. Joe Bideni süüdistaja Tara Reade'i nime ümbritses aga neis uudistekanalites pikka aega peaaegu täielik vaikus, kuigi ta juba aprillis saatis politseile kuriteoteate, nimetades end seksuaalse vägivalla ohvriks. Lisamata esialgu küll Bideni nime, kelle (toonase Delaware'i senaatori) assistent ta oli peaaegu 30 aastat tagasi. 

Praegu 56aastane naine kinnitab, et Biden surus ta kongressihoones jõuga vastu seina ja käperdas teda pluusi ja seeliku alt, surudes lausa sõrme tema sisse. „Ma mäletan, et ta ütles mulle sel ajal: „Kas tahad jätkata kusagil mujal?“ ja lisas, kui ma end jõuga lahti rebisin: „Ma olen kuulnud, et meeldin sulle!““ tsiteerib BBC naise sõnu.

Vähemalt kolm inimest kinnitavad, et Reade rääkis neile senaatori teost – tema vend, endine majanaaber ja kunagine kolleeg Bideni sekretariaadis. Kuid hiljem nad muutsid reporterite survel mõnevõrra oma ütlust, väites, et kuulsid juhtumist mitte kohe pärast selle toimumist, vaid aastaid hiljem.

Reade'i öelduga on liitunud veel seitse naist, kuigi nende süüdistused on märksa leebemad. „Ta kallistas mind liialt pikalt,“ ütles üks neist Washington Postile. „Ta pani käe minu käsivarrele ja see tundus ebameeldivana,“ kinnitas teine New York Times'is. Seepeale lubas Biden, et püüab edaspidi rohkem austada teisi inimesi ega püüa nende tundeid riivata. „Kallistamine ja puudutamine väljendas ju ainult head tahet,“ ütles ta.

Biden: kunagi pole midagi sellist juhtunud

Läinud reedel väitis Biden teda intervjueerinud telesaatejuhile: „Ma kinnitan, et midagi sellist ei ole juhtunud kunagi, mitte kunagi... Reade'il on muidugi õigus esile astuda, kuid minul on õigus öelda: otsige kõigepealt fakte. Vastutustundlikud meediaväljaanded peaksid tähelepanu suunama sellele, et ta on sellest juhtumist kõneldes teinekord muutnud oma kirjeldust.“

Reade ütles seepeale, et ta teatas juhtunust juba toona kirjalikult ka oma ülemustele ja see ettekanne peaks olema Delaware'i ülikooli arhiivis. Tema järelepärimisele teatati sealt, et nad ei avalikusta ühtegi dokumenti. Bideni kohta tehakse seda alles kaks aastat pärast tema lahkumist avalikust elust.

Reade lisas küll, et ei mäleta täpselt, kuid ilmselt ta kasutas tolles ettekandes leebemat tooni ega nimetanud juhtunut otsesõnu seksuaalseks ahistamiseks. Kohe pärast ettekande kirjutamist lasti ta töölt lahti. „Ma mäletan, et olin liialt hirmunud, kirjutamaks toimunust kui seksuaalsest ahistamisest,“ tsiteerib teda The Guardian. „Ma mäletan ka, et ta rääkis mulle, et olen kenake ja talle meeldivad minu jalad. See oli väga ebamugav. Just seda sõna kasutasin ka toimunust ette kandes.“

Kohe pärast seda juttu kirjutas Biden USA senati sekretärile ja palus leida iga dokumendi, mis võiks puudutada Reade'i esitatud süüdistust. „Palun teie abi selgitamaks, kas 27 aastat tagasi tegi minu sekretariaadi töötaja etteheiteid tema seksuaalse ahistamise pärast ja kas sellekohane dokument on tallel mõnes Ühendriikide arhiivis. Juhul, kui midagi sellist on, tuleb see dokument teha avalikuks nagu ka kõik muud ahistamist puudutavad paberid.“ Kuid Delaware'i ülikoolis leiduvate paberite avalikustamist pidas Biden ohuks riigi julgeolekule. Sealsed materjalid sisaldavat muu hulgas jäädvustusi usalduslikest vestlustest paljude riigijuhtidega.

Mõned Ühendriikide vabariiklaste partei liikmed on kasutanud juhust, märkides, et demokraadid võitlevad ainult nende naiste eest, kes süüdistavad konservatiive, kuid vaikivad kõigest, mis puudutab neid, ja tahavad jätta mulje endast kui moraalse puhtuse erakonnast. President Donald Trump on oma ütlustes olnud pigem tagasihoidlik, vahest isegi Bideni poolel. 

Mis pole ka ime, sest teda ennast on süüdistatud palju hullemas naiste väärkohtlemises.

USA presidendivalimised on tänavu novembris. Üks viimaseid küsitlusi osutab, et Bideni poolt hääletaks pooled vastanutest, Donald Trumpi toetajaid on 40 protsenti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee