Eesti uudised

Matemaatik Krista Fischer: Eestil on seni õnnestunud epideemiat efektiivselt tõkestada 

Toimetas Helen Mihelson, 3. mai 2020 13:07
Kristiine gümnaasiumi desinfetseerimineFoto: Tiina Kõrtsini
Valitsust koroonaviiruse asjus nõustava teadusnõukogu liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer leiab, et Eestil on vaja korralikku, kvaliteetsetel ja kiiresti laekuvatel andmetel tuginevat seiresüsteemi, kuhu laekuks andmed nii uute nakatunute kui juba antikehadega isikute kohta.

Fischeri kinnitusel näitavad kõik andmed, et Eestis on nakatumine alla läinud.

„Nagu näha, on algne ekspontentsiaalne kasv asendunud selge langusega. Aga päris nullis me siiski veel ei ole! Mida see tähendab? Üldiselt seda, et tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes käies aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike ja ei tasu paanikasse minna, kui tundub, et äkki möödusid vastutulijast liiga lähedalt. Samuti on igati tore, et lapsed jälle trenni saavad (kui trenn toimub õues) ja ma isiklikult ei oleks mures, kui näiteks 7aastastel see 2+2 seal ideaalselt ei õnnestu,“ kirjutab Fischer ühismeedias.

Nakatunute arvud teisipäevast neljapäevani (sellepärast, et nädala algused ja lõpud on suurema varieeruvusega ja see nädal pole veel läbi ka) Foto: Krista Fischer

Samas peaksid inimesed teadlase sõnul siiski olema mõistlikud ja ettevaatlikud  – hoidma otsekontaktidega suhtlusringi pigem väikesena, võõrastele külje alla mitte trügima ja suguvõsa kokkutulekuid mitte korraldama. „Viirus ei ole siiski veel kadunud!“ toonitab Fischer.

Ka peatub teadlane postituses karjaimmuunsusel. „Räägitakse sellest, et karjaimmuunsus on vältimatu. Mina ei ole sellega nõus,“ leiab Fischer ja toob põhjenduseks kolm fakti.

Samal teemal

„Esiteks, Eesti on läinud epideemia efektiivse tõkestamise teed ja see on siiani õnnestunud. Kui edasi plaanida karjaimmuunsust, siis tõmbaksime sellele kriipsu peale,“ sõnab Fischer.

Teiseks juhib ta tähelepanu Itaalia analüüsile, mis hindas, et Bergamos saavutati karjaimmuunsus 67 protsendi nakatumisel (eeldades 50% asümptomaatilisi). Kogu rahvastikust suri seal Covid-19 tagajärjel 0,57 protsenti, haigestunutest hinnanguliselt 0,95% protsenti.

„Kolmandaks, The Economistis avaldatud analüüs näitas, et keskmiselt kaotasid Covid-19 tagajärjel surnud 11 aastat oma elust. Nendest kahest allikast saame Eesti kontekstis: karjaimmuunsuse hind on 0,0057* 1,3milj = 7410 surnut ja 7410*11=81510 kaotatud eluaastat. Isegi kui me miskipärast usume, et Eestis jääks suremus poole väiksemaks (väiksem rahvastikutihedus, teistsugune kultuur kui Itaalias?), kas 40000 kaotatud eluaastat oleks meile vastuvõetav? Siiski - kuidas edasi?“ küsib Fischer.

Teadlane pakub ise välja, et vaja on väga korralikku, kvaliteetsetel ja kiiresti laekuvatel andmetel tuginevat seiresüsteemi, kuhu laekuks andmed nii uute nakatunute kui juba antikehadega isikute kohta.

„Samuti on kasu erinevatest kontaktide jälgimise süsteemidest, et aru saada kus tekib potentsiaalne nakkusoht. Vaja on head valmidust lokaalsetele kolletele reageerimisel, et viirus ei pääseks enam kaootiliselt levima üle Eesti. Samuti on vaja, et me kõik käituksime mõistlikult - mis ei tähenda paanikat, aga korralikku hügieeni (kätepesu), võõrastega distantsi hoidmist ja vajadusel ka maskikandmist kinnises avalikus ruumis.“

Samal teemal

28.04.2020
Irja Lutsar: soovitasime valitsusel leevendustega edasi minna
23.04.2020
VIDEO | TIPP ON SELJATATUD! Milliseks prognoosivad teadlased edasist koroonalevikut Eestis
09.04.2020
VIDEO | Teadusnõukogu liikmed andsid ülevaate koroonakriisi kohta