Eesti uudised

AMETNIKE PALGANUMBRID: kes kui palju teenib? Kellel tõusis palk kõige enam? (1)

Priit Pärnapuu, 30. aprill 2020, 14:27
Foto: Tiit Tamme
Korra aastas kogub rahandusministeerium kokku ja avaldab riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike palganumbrid. Õhtuleht aitab lugejal interaktiivsete graafikute, kaartide ja otsinguga võrrelda ametnike ja asutuste palganumbreid nii omavahel kui ka varasemate aastatega!

Riigiametnike keskmine kuupalk oli 2019. aastal rahandusministeeriumi teatel 1861 eurot ja kohalike omavalitsuste ametnike kuupalk 1694 eurot. Seda on märksa rohkem kui Eesti keskmine brutopalk samal ajal - 1407 eurot. Tuleb aga silmas pidada, et ametnikest koguni 77% on kõrgharidusega.

Aastaga kasvas ametnike palk 7%, viie aasta tagusega on töötasu tõusnud aga 31%. Kokku peab Eesti maksumaksja ülal pea 16 500 ametnikku, kelle palgarahaks kulub kokku umbes 360 miljonit eurot.

Vaid ühe ametniku põhipalk on kõrgem kui peaministril, kuid koos lisatasudega asub Jüri Ratas alles kümnendal kohal

Kõige kõrgema põhipalgaga on 1. aprilli seisuga Tallinna ringkonnakohtu esimees, kohtunik Villem Lapimaa. Tema kuupalk on 6745 eurot, seda on isegi rohekm kui peaministril. Kohalike omavalitsuste ametnikest on kõige kõrgema palganumbriga Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja linnasekretär Toomas Sepp. Mõlema kuupalk on 6100 eurot.

Kuid lisaks põhipalgale saavad ametnikud ka preemiaid ja lisatasusid ületundide eest. Kui kokku lüüa raha, mis aasta jooksul ametniku arvele jõuab, siis peaminister Jüri Ratase leiab alles kümnendalt kohalt. Kõige enam maksis riik aasta jooksul maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laidile - pea 91 800 eurot. Seda on umbes kümme tuhat eurot rohkem kui peaminister teenis. Ministritest teenis kõige enam haridus- ja teadusminister Mailis Reps - 60 845 eurot, millega ta jäi alles 49. kohale riigiametnike seas.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid. Ta on 2019. aastal enim teeninud riigiametnik. Kokku sai ta töötasuna 91 772 eurot.Foto: Robin Roots
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Pildil annab ta tunnistusi Savisaare protsessil. Ta on 2019. aastal enim teeninud kohaliku omavalitsuse ametnik. Kokku sai ta linnalt töötasuna 80 021 eurot. Foto: Tiina Kõrtsini

Järgneval graafikul ülejäänud suuremad palgasaajad. Riigitöötajte TOPis on väga palju kohtunike ning esindatud on jõustruktuurid. Valdav osa kõrgepalgalistest KOVide ametnikest töötab Tallinna linnavalitsuses. 

Ministrite palgad kasvasid kahe aastaga veerandi võrra

Erinevused riigiasutuste juhtide palkades on enam kui kahekordsed. Kui Tallinna ringkonnakohtu esimees saab 6745 eurot kuus, siis keeleinspektsiooni peadirekor vaid 3180 eurot. Kõige enam kasvas viimase kahe aastaga päästeameti peadirektori palk. Kui 2018. aastal teenis ta 4150 eurot, siis nüüd on tema palk 5500 eurot. Ehk palgatõus on olnud pea kolmandik. Suuri palgatõuse leiab teisigi. Näiteks ministrite palgad tõusid kahe aastaga veerandi võrra. Leidub aga ka asutusi, mille juhid saavad sama suurt palka kui kaks aastat tagasi, kahel juhul on töötasu koguni langenud. Täpsemalt vaata riigiasutuste juhtide põhipalku ja nende muutusi järgnevalt graafikult!

KOVide juhtide palkade avalikustamine ei ole kohustuslik, reeglina seda siiski tehakse. Linnapea või vallavanema palka on viimase kahe aastaga kõige enam tõstnud Narva linn ja Ruhnu vald - kolmandiku jagu. Kui Tallinna linnapea teenib kuus 6100 eurot, siis Vormsi, Ruhnu ja Kihnu vallavanemad enam kui kolm korda vähem. Vaata graafikult suuremaid ja väiksemaid KOVi juhtide palku! Ülejäänud avalikustatud palgad on kaardil!

Lisaks põhipalga suurusele avaldab rahandusministeerium ka muutuvapalga. Muutuvpalga alla kuuluvad preemiad, lisatasud ja tulemuspalk. Seadus paneb paika muutuvpalga ülempiiri - seda võib maksta kuni 20% ametniku põhipalgast. Täpne metoodika on aga selline, et pikemate haiguste ja palgata puhkuste korral võib summa minna ka üle 20%. Õhtuleht arvutas muutuvpalga protsendi tegelikult makstud töötasust. Arvestasime seejuures üksnes neid ametnikke, kes töötasid ühel ja sama ametikohal 1. jaanuarist-31. detsembrini ning koormus oli 1,0.

Selgub, et kõige enam preemiaid on makstud andmekaitse inspektsiooni töötajatele. Kogu seadusega lubatud 20% on ära kasutatud. Seadusega lubatu piiril kõnnib ka Maardu linnavalitsus. Leidub siiski ka vastupidiseid näiteid - aasta jooksul pole sentigi muutuvpalka makstud.

Lisaks preemiatele avaldab rahandusministeerium eraldi ka öötundide, ületundide, riiklike pühade ajal töötamiste, jms. eest saadud palgalisad

Siingi arvestas õhtuleht vaid neid ametnikke kes töötasid ühel ja sama ametikohal, koormus oli 1,0 ning ametnik töötas 1. jaanuarist-31. detsembrini. Selgub, et kõige enam tööd väljaspool tavalist tööaega tehakse vanglates. Viru vangla ametnikud saavad oma põhipalgale koguni viiendiku juurde. Kui vanglate puhul on öised töötunnid mõistetavad, siis üllataval kombel leiab märkimisväärse hulga lisatunde ka Tartu valla ametnike palgalipikutelt.

Järgnevad tabel laseb võrrelda, kui palju makstakse sama töö eest erinevates riigiasutustes. Kirjutage otsingusse näiteks "raamatupidaja" või "jurist". Vastusena te saate väljavõtte, kui palju saavad palka raamatupidajad või juristid sõltuvalt sellest, kes millises riigiasutuses töötab. Samuti võimaldab otsing teha väljavõtte asutuste kaupa. Kirjutage otsingusse näiteks "andmekaitse inspektsioon". Vastusena näete kõikide nimetatud asutuste töötajate palgaandmeid. Ühtlasi saate võrrelda varasemate aastate palkadega.

Sama asi KOVide puhul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee