Eesti uudised

VIDEO | President Kersti Kaljulaid jättis seaduse välja kuulutamata: terviseandmete saamine on selles põhiseadusega vastuolus (2)

Toimetas Triinu Laan, 29. aprill 2020, 14:57
Foto: Kaader videost
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata  päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse, mille riigikogu võttis vastu 15. aprillil. Seadusega plaaniti anda kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele antud selles kriisiolukorras arstiabi või osutatud tervishoiuteenust.

"Ma jätan selle seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus põhiseadusega," ütles Kaljulaid.

 

Samal teemal

„Sisuliselt räägime me sellest, et meie kriisiabitelefonilt – seesama 1247, mis praegusegi kriisi puhul saanud tugeva koormuse – saaks küsida infot selle kohta, kas mõni inimene on kriisis näiteks paigutatud mõnda haiglasse,“ selgitas president Kaljulaid ja tõi seaduse peamise puudusena välja selle, et on jäetud määramata, kellele ja millistel tingimustel sellist teavet edaspidi hädaabitelefoni kaudu võib avaldada. Samuti on jäetud sätestamata, kuidas määratakse isikute ring, kelle kohta neid andmeid kolmandatele isikutele edastatakse.

 „Põhiseadusest tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani eriti oluliseks peetud ning on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle,“ selgitas riigipea.

Ta lisas, et on seaduse algatajatega suhelnud ja mõistab vajadust teatud olukordades sellist infot töödelda ja väljastada ning nõustub, et mõningatel juhtudel võib see olla ka mõistlik ja eesmärgipärane, kuid see  peab käima kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Praeguses variandis on seadusemuudatused vastuolus põhiseaduse paragrahvidega 11, 13 ja 26.

Teise olulise põhjusena tõi riigipea välja, et seadusandja on jätnud kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete edastus ja kolmandatele isikutele avaldamine toimub ning selle asemel on toodud sisse kriisiolukorra mõiste, mis on õigusruumis sisustamata: „Seadusandja jätab kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete avaldamine toimuma hakkab. Meie õigusruumi ühe üldpõhimõtte kohaselt peab seadusandja siiski põhiõiguse seisukohast olulised küsimused ise ära otsustama, mitte aga delegeerima vastavat laia otsustuspädevust täitevvõimule,“ nentis president Kaljulaid.

Neid põhjuseid arvestades jättis president seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule uuesti arutamiseks. Ent riigipea rõhutas veelkord, et ta sisuliselt mõistab seaduse vajadust: „Kui seadusandjal on soov see võimalus siiski luua – ja nagu ütlesin, see võib mõnes olukorras olla põhjendatud ja mõistlik soov – on võimalik see seadus ka põhiseadusega kooskõlla viia. Kuidas täpselt seda teha ja millised tasakaalustavaid meetmeid siia luua, on kindlasti aga parlamentaarse arutelu koht.“

Helme: muudatused vastavad igati isikuandmete kaitse nõuetele

"On äärmiselt kahetsusväärne, et päästeseadus, mis sisaldab ka õigust avada kriisiolukordades elanike informeerimiseks ja nõustamiseks mõeldud kriisiinfotelefon 1247, jäi presidendi heakskiiduta," avaldas nördimust siseminister Mart Helme. "Seadusesse sisse kirjutatud kriisiinfoteenuse osutamiseks vajalike andmete kasutamine vastab igati isikuandmete kaitse nõuetele ega riku ühegi inimese õigust terviseandmete kaitsele. Kriisiinfoteenuse osutaja ei vaja ega hakkagi vajama juurdepääsu inimese terviseandmetele. Info jagamiseks on vajalik näha vaid seda, kas, kus ja millal on kriisiolukorras kannatanule abi osutatud."

"Arvan, et inimene, kelle lähedane võis suures õnnetuses viga saada ja haiglasse sattuda, peaks saama kriisitelefonilt „ei“ või „jah“ vastuse. Loomulikult ei tohi kriisitelefonil vastaja pääseda kellegi terviseandmete juurde. Ta saab edastada üksnes „ei“ või „jah“, mis tuleb automaatselt andmekogude suhtlusest. Kui see olekski nõnda kirja pandud, oleks probleem tõenäoliselt olemata. Riigikogul on nüüd võimalus seadus selgemaks ja täpsemaks kirjutada," selgitas Madise.

Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul juhtis erakond juba riigikogus valitsuserakondade tähelepanu sellele, et kriisitelefoni töötajatele ei ole mõistlik anda sellisel kujul õigust teha päringuid inimeste terviseandmete kohta. Ta lisas, et laialdane terviseandmetele ligipääsu andmine ei ole koroonakriisis vajalik ja riivab inimeste õigust privaatsusele. 

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduses toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, Päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Üks eesmärke on jagada nii kriisiolukorras kriisitelefoni kaudu infot lähedastele, kas nende pereliige on haiglas.

Jevgeni Ossinovski (SDE) teatas pärast seaduse vastuvõtmist, et tema hinnangul antakse päästeseaduse muutmisega kriisitelefoni vabatahtlikele põhjendamatu ligipääs terviseandmetele ning ta palus president Kaljulaidil hinnata, kas ligipääsu andmine on põhiseadusega kooskõlas. Sarnase avalduse tegi hiljem ka Reformierakond.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee