Repliik

Noorte õpilasmaleva rühmadesse registreerimine algab mai esimesel nädalal

Õpilasmalev alustab | Kriis sunnib noorte poole vaatama 

Tiit Terik, SA Õpilasmalev nõukogu esimees, 28. aprill 2020, 17:12
Foto: Tiina Kõrtsini
Ajal, mil põllumajandussektor ootab välismaalt töökäsi ja kõlavad lennukad mõtted, et sügisel võiks kooliõpilased õppimise asemel vagude vahel farmereid aidata, valmistub õpilasmalev suveks. Malevlased on küll oodatud abikäed, aga neid käsitletaks ikka kui odavat tööjõudu – palka tahavad ettevõtjad malevlastele arvestada ikka riikliku miinimumi järgi.

Eriolukorrast tingitud piirangud on pannud ettevõtted keerulisse seisu ning see on kaasa toomas tööpuuduse kasvu üle Eesti. Paradoksaalne on mõneti olukord aga põllumajandussektoris - tööd on, aga töökäsi napib. 

Läbi aastate on koolinoored suvistel maasikapõldudel tuttav vaatepilt olnud. Loomulikult ei ole 15aastane koolinoor alati nii usin korjaja kui täiskasvanu, seetõttu põlgasid viimastel aastatel nii mõnedki maasikakasvatajad malevlaste abi ja palkasid usinaid ukrainlasi. Nüüd aga, kui piirid on kinni, vaatavad paljud, eesotsas ministriga, laste poole.

Tõsi, ministri välja käidud idee tundide ajal saagikoristusel rassida pole tänapäeval reaalne ja kõlab paraku kummastavalt. Kuigi õppetund seegi. Aga nii kehvasti meil ka veel ei lähe. Käisin minagi kooliajal loomaia vastas asuval Tallinna aiandussovhoosi kapsapõllul kohustuslikus korras tööl. Tuletaksin meelde, et praegu pole enam see aeg, kus on riiklikud põllumajandusettevõtted, kuhu lapsi ja noori suunata.

Ajakirjanik Priit Hõbemägi reageeris sellele tabava sotsiaalmeediapostitusega, mille fragmenti siinkohal jagaks: „Laste eest vastutavad ja langetavad otsused nende vanemad, mitte valitsus. Valitsus ei saa „mõistlike õpetajatega“ midagi kokku leppida. /.../ Kuidas valitsus „saadab“ näiteks Soome kapitalile kuuluvasse ettevõttesse Tallinna kooliõpilasi „tööle“? Millisel õiguslikul alusel?“

Tõsi, Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort vanuses 15-29 eluaastat, kes ei õpi ega tööta, kuid nende rakendamist põllumajandussektoris ei saa riiklikult reguleerida. Need valikud ja kokkulepped saavad teha noored ja ettevõtted igal konkreetsel juhul omavahel. Suvisel ajal saavad seda toetada malevakorraldajad. Aga lõppeks peavad seda tahtma nii noored kui ka ettevõtjad. 

Seda enam, et tänapäeva põllumajandus nõuab enamat kui oskust kõpla või harki käes hoida. Sellele vaatamata võiks noortest hooajatöödel kasu olla. Näiteks Soomes on plaan algatada kampaania, et meelitada hooajatöödele noori, sisserändajaid ning sundpuhkusel olevaid inimesi. 

Koolinoorte rakendamine põllumajanduses saab kõne alla tulla ainult suvel. Soov ja huvi sel moel esimesi töökogemusi saada peab neil endil olema. Muul ajal on noorte esmane ülesanne õppida.

Noorte õpilasmaleva rühmadesse registreerimine algab mai esimesel nädalal. Rühmad on sel aastal viirusehirmust tingituna väiksemad, kui on olnud varasemalt. Enamus tööandjaid on leitud, kuid veel saab end tööandjaks pakkuda. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee