Vabamajandusjuhtmõtete alla nihkunud Euroopa Liidu suur eksimus oli riiv ette panna riigi ja omavalitsuse kapitali kaasamisele majandustegevusse. Toetused ja ajutised kapitalisüstid terava kriisi ajal on võimalikud, kapitalipaigutused tulususe alusel aga mitte. Riiklik kapital rikub konkurentsi, toodi põhjenduseks. Seda kummalisem on, et välismaa riigifondidelt eesotsas Araabia naftamaadega lausa otsiti kapitalilisa. Ja neljal kriisiaastal on riiklikke hiigelsummasid välja käidud pankade ja mitut sorti fondide spekulatiivkahjumite katmiseks, mis koos laenuintresside tõstmisega aitas kaasa riigieelarve puudjääkide suurenemisele ning viis Euroopa majanduse traagilisse stagnatsiooni.