Miks eestlased häbenevad, et nad on eestlased – sellest ei saa Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Krista Aru aru. "Eestlased suutsid luua väga väikese ajaga oma professionaalse kultuuri igas vallas. Tekitada endale kirjakeele, mis on kõlbuline nii luulekeeleks kui ka kõrgema teaduse keeleks. Selle taga oli tohutu suur usk ja tohutu suur tahtmine.

Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand nendib, et Eesti valitsusel on Brüsselis hulk tööd tegemata näiteks raudteeühenduse alal. Samuti leiab Tarand, et partokraatiast läppunud riigikogu vajaks hädasti tuulutamist.

Euroopa Parlamendis arutatakse teemasid, mis esmapilgul tunduvad suured ja kauged, ent lõpuks mõjutavad ikkagi iga liikmesmaa, sealhulgas ka Eesti elanike elu, ütleb eurosaadik ja eksrahandusminister Ivari Padar.

Soomes elav režisöör ja kirjanik Imbi Paju ütles usutluses Õhtulehele, et väide, nagu kõik soomlased vaataksid eestlaste peale viltu ei pea paika. Küll aga peaksid eestlased ise üle saama rahvuslikust masohhismist ja hakkama iseend ja oma rahvuskaaslasi väärtustama.

"Isegi minu kodumaal Saksamaal küsitakse siiamaani, kas on Läti või Leedu pealinn see Tallinn," ütleb Mikko Fritze, sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige. Fritze on oma töö Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna anno 2011 projekti vedajana lõpetanud ja lahkub paari kuu pärast Soome – juhatama sealset Goethe Instituuti.

Esmaspäeval elu 70. verstapostini jõudev Antarktikas käinud teadlane, endine peaminister ja keskkonnaminister, rahvasaadik riigikogus ja Euroopa parlamendis, sotsiaaldemokraat Andres Tarand saabub kokkusaamisele rahvusraamatukokku reipal sammul.

"Läänemerel pole mõtet piraat olla," teab laevakaptenina tõeliste mereröövlitega lahingut löönud Tarmo Kõuts. Siinkandis nähti korralikke korsaare viimati XVI sajandil, ütleb viitseadmiral ja Euroopa Liidu raportöör piraatluse küsimustes.

Bastioni turundusjuht, 25aastane blond kaunitar Triin Randloo, kes "Stiilipäeviku" saates inimesi ilusaks teeb, tahtis kunagi väga moekunstnikuks saada, kuid loobus kunstiakadeemiast viimasel tunnil. Tagumikutunde järgi, nagu ta ütleb. Otsustas vaatamata sellele, et mood talle hirmsasti istub, hoopis rõivaid turundama hakata.

"Et ma viimaks ometi õpiksin ei ütlema," sõnab maestro Eri Klas vastuseks küsimusele, mida ta endale 70. sünnipäeva puhul kingituseks sooviks. Homsel pidupäevakontserdil Tallinnas Raekoja platsil juhatab juubilar George Gershwini sümfoonilist poeemi "Ameeriklane Pariisis". Selle looga lõpetas ta 45 aastat tagasi konservatooriumi.

On juhatanud rohkem kui 150 sümfooniaorkestrit 45 riigis, s.h. Berliini ja Müncheni filharmoonikuid, Pariisi Opéra SOd, Londoni BBC SOd, Haagi Residentie-Orkest’it Euroopas, Tokyo SOd ja nimekaid USA ja Austraalia orkestreid.

"Majanduse ülepolitiseerimine, külm sõda Venemaaga, jutukesed, et Eesti majandus ei peaks olema tulupõhine, vaid väärtuspõhine," loetleb Eesti majanduskriisi võimendavaid põhjusi Tiit Vähi, ekspeaminister ja suurettevõtja.

Politoloogiaprofessor Rein Taagepera ütleb, et arukas valija peaks olema häiritud, kui europarlamendi valimistel lubavad erakonnad meile kümneid tuhandeid töökohti, vanemahüvitise ja madala tulumaksu säilimist, turismireisi või lihtsalt vahetust Eestis. "See on valija lollitamine!" leiab poliitikateadlane.

Kare sõnul käisid paljud ta sõbrad muusikakooli päevil erinevates vabakirikutes ning et temagi juhtus Merepuiesteel Marju Kuuti kuulamas. “Oli lihtsalt selline aeg ja eks noore inimese hing otsis midagi,” arvab ta täna.

Kare ütleb, et kuigi ta kardab kohutavalt kõrgust, on tal mägede ja kividega ajada mingi oma asi. Lapsest peale tassis ta kive koju, nii et kümned topsikud olid erineva suuruse ja värviga erinevatest kohtadest korjatud kive täis.

Uhke välismaine peapael, tume poisipea ja teksad. Ning "Mägede hääl". Loomulikult oli see Mahavoki solist Kare Kauks, kes rohkem kui kakskümmend aastat tagasi hullutas Venemaa kontserdisaalides tuhandeid fänne, nii et nood eestikeelseid lugusid peast kaasagi oskasid laulda.

Kare Kauksi firmamärgiks saanud peapael tuli tema ellu täiesti juhuslikult. Ta sattus Vene tänaval ühte juuksurisalongi, kus keegi paks vene mammi ta täitsa nudiks lõikas ja takkapihta keemilised lokid pähe keeras.

Kord elus on Karel ka surm silme eest läbi käinud. Ta oli vanaema juures Kohtlas külas, ja pigem poiste kui tüdrukutega seltsivana kõlkus põlevkivikaevanduse kraavipervele ehitatud hüppelaual, kui järsku tasakaalu kaotas ja jääkülma vette prantsatas.

Kare Kauks (sündinud 2. juunil 1961) lõpetas Heidy Tamme klassis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli estraadiosakonna.

"Ma ei ole kunagi tahtnud ajada oma juukseid siiliks, panna nahktagi selga ja dressipükse jalga. Ma pole iialgi tahtnud olla üks massist." Nii kõneleb Hendrik Sal-Saller. "Ja ma pole kunagi mõelnud, et ma ei tohi teistest erineda."

Hendrik on loopinud nii blondi kui ka musta tukka, praegune brünett on tema puhul isegi liigset tagasihoidlikkust pritsiv toon. Mõnd juuksevärvi pole aga muusik tänini katsetanud: "No rohelist pole teinud. Rohelisega on see asi olnud, et pead enne ära blondeerima ja siis roheliseks värvima. Ühel päeval võib-olla viitsin: teen korraliku roheka harja pähe."

"Ühel hetkel on jälle niimoodi, et ahnus on suurem kui aju," pakub rahandusminister Ivari Padar, et lõhkiläinud börsimulli ja kinnisvaramulli järel ei jää ka kolmas mull tulemata. Ainult et keegi ei tea, millal. Praegu on kriis.

"Mingit uut väljakutset või uut asja on vaja. Kuus Eesti saadikut Brüsselis ei ole need, kes maailma muudavad, aga esindatus kõikides olulistes Euroopa Parlamendi fraktsioonides on väga oluline. Sotside fraktsioon on suuruselt teine ja osalemine Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis on... asi!

Et kärped on praegu Eesti riigi elus kuumim teema, soovis Õhtuleht uurida, kuidas on kärbeteks valmis kõrgeimate palkade saajad.