Airi Down Under

Lihavõtted

"Mis sa teed?!" uurib sõber ülimalt jahmunud ilmel, kui lihavõttepühade hommikul seinal rippuvat sibulakotti läbi raputama asun, et sealt sibulakoored munade värvimiseks kätte saada.

Sõber jälgib üllatusega, kuidas otsin järgmiseks välja vana riidetüki ja käristan selle tükkideks.Riide sisse panen sibulakoored ning lisan õuest toodud kuuseoksi meenutavad säbrulised taimed. "Need jätavad ilusa sigrimigri mustri," seletan, kui asun mune ja sibulakoori riidetükkide sisse mässima ja niidiga kinni tõmbama. 

Samal ajal teeb mulle ikka veel tuska, et eelmisel päeval ei õnnestunud leida lähedalasuvast suurest kaubanduskeskusest valgeid mune. Mune pakutakse Austraalia kauplustes kümnete eri firmade poolt. Munade peamiseks erinevuseks on asjaolu, et need on kas toodetud battery farming ehk kinnistes kitsastes ruumides elavate kanade poolt (nende munad on odavamad). Mõnevõrra kallimad munad on munenud avatud farmipindalal kasvanud, orgaanilisel toidul kanad.

Niipalju kui ma ka eri karpide sisse ei piiluks, on kõik munad ühtlaselt pruunid. Et mulle meeldib jännata sibulakoortega, siis ei jäägi muud üle, kui värvida pruunid munad veelgi pruunimaks...

See väike hommikune vestlus ja vahejuhtum poes paneb mõtlema, millised on kahe riigi - Eesti ja Austraalia ülestõusmispühade sarnasused ja erinevused. Põhiline sarnasus on, et ka Austraalias on tegu suure pühaga.

Olulisim erinevus on, et kanamunade värvimise traditsiooni Austraalias peaaegu ei eksisteeri. Tuttavad eestlannad lippavad mitu kauplust läbi, enne kui kusagilt õnnestub leida munavärv.

Samavõrd saab nalja, kui kaunistatud kanamune hiljem kokku koksima hakkame. Austraallasele tuleb see mäng uudisena! Pole neil pühapäevahommikust kõvakskeedetud kanamunade koksimise ega söömise traditsiooni.

Selle asemel käib tüüpilises Austraalia peres lihavõtete ajal suur shokolaadi söömine. Sellele aussile, kes käib tööl, kingitakse ohtralt shokolaadist mune ja jänkusid ainuüksi firma ja kolleegide poolt. Enne pühi panevad pangad, hostelid jm kliente teenindavad asutused lauale väiksed eri värvi paberisse mässitud shokolaadipallid.

Samamoodi vahetavad sõbrad-tuttavad-sugulased omavahel shokolaadimune. Massiivseteks müügipühadeks on kauplused valmistuma hakanud juba paar kuud varem, pakkudes kõikvõimalikke kaunistusi korvikeste ja jänkude näol, mida täidavad needsamad eri suuruses shokolaadimunad.

Teiseks erinevuseks on, et pühade puhul on lisaks reedele ka järgmise nädala esmaspäev vaba. Küll on mõnus, et koos nädalavahetusega ei pea neli päeva järjest tööle ega kooli minema!

Ühtlasi tähendab see, et terve Austraalia sõidab kusagile puhkama. Eriti on kõik rannikuäärsed hotellid, kämpingud ja teised puhkekohad rahvast täis, nii et vabu tube on pea lootusetu leida ja suurlinnadest väljudes või pühade lõpul tagasi pöördudes satub kergesti liiklusummikutesse.
Et ilm Austraalias on aprillis ehk üldjuhul veel mõnusalt soe, on paljudel Austraalia peredel kujunenud välja lihavõttepühade aegne telkimistraditsioon.

Näiteks austraallanna Lisa abikaasa suguselts on juba 35 aastat käinud telkimas! Koht tavaliselt muutub igal aastal ning ettevalmistusi hakatakse tegema varakult. "Mullu käis kohal rohkem kui 40 liiget," kirjeldab Lisa. "Enne abielu eelistasin ma peeneid hotelle või vähemasti kämpingumajakesi elektri ja veega. Nüüd, nähes kui palju rõõmu saavad metsikus looduses telkimisest mu kolm last, olen samasse usku pööranud!"

* Järgmises blogis kirjutan, kuidas me pühadeaegse massiturismi ohvriks sattusime.