Airi Down Under

Maksuamet 21. sajandisse

Austraalia valitsus avaldas hiljuti radikaalse plaani, millega loodab säästa miljoneid maksumaksja raha. Et kuidas siis? Nimelt kavatseb riik lihtsustada tuludeklaratsioonide täitmise süsteemi nii, et selleks piisab intrneti kaudu e-maksuametisse logimisest ning kinnitusest, et ameti poolne info on korrektne. Ehk umbes niisamuti, nagu Eesti juba ammu toimetab.

Milleks kirjutada nii igavast asjast, nagu on tuludeklaratsiooni täitmine?

Olen mitmel puhul näinud, kuidas aussid oma tuludeklaratsioonidega kurja vaeva näevad. Kui Eestis on iseenesestmõistetav, et tuludeklaratsiooni korraldamiseks piisab e-maksuametisse sisselogimisest (või halvemal juhul kohapeal ühe avalduse täitmisest), siis Austraalias on tegu omaette äriga.

Jah, Austraalias sa võid tuludeklaratsiooni küll ise internetis ära täita, kuid üldjuhul tuleb kasulikum minna maksuagendi juurde. Need pole sugugi riiklikul palgal ametnikud, vaid eraäridena tegutsevad väikeettevõtjad. Austraalia riik on päris lahke ja aasta jooksul maksudelt tagasi saadavad summad ulatuvad tuhandetesse dollaritesse.

Niisiis, alustuseks tasub maksuagendiga kohtumiseks korralikult ette valmistuda -mida põhjalikum oled, seda rohkem on lootust aasta jooksul makstud maksude pealt tagasi saada! Niisiis kaalu hästi läbi, mida õieti aastaga korda saatsid. Näiteks ajakirjanik - kas ta on endale ostnud tööriideid? Kui palju kilomeetreid ta tööga seotult maha sõitis ja palju telefonitsi rääkis? Millised kuluartiklid (läptop, kaamera, uus klaviatuur, pastakad jm) endale muretses? Isegi bussijuhi või koristajana töötav inimene sätib täpselt niisamuti ritta paberid, kui palju on tal kulunud tööriietusele ja -jalanõudele, milliseid kaitsevahendeid on ta ostnud jne. Kui maksumaksjal on lapsed, siis läheb asi isegi keerulisemaks, sest ka nende peale tehtud kulutustelt on võimalik raha tagasi saada. Oleneb ka, kui palju kodanik aastaga teenis - vähema teenistuse puhul saab rohkem makse tagasi.

Järgmise sammuna tuleb kogu mahukas paberipakk kokku korjata (aussid on harjunud iga palgalipikut jm korralikult alles hoidma, ning seaduse järgi tuleb paberid pärast deklareerimist alles hoida viis aastat) ja siis, sammud maksukontorisse! Seal vaatab maksuagent paberikuhja üle, küsitleb ning täidab saadud info alusel su deklaratsiooni. Ta küsib küll tasu 100-200 dollari ringis (tasu sõltub dokumentide keerukusest ja tööotsade rohkusest), kuid see-eest saab maksumaksja tõenäoliselt rohkem raha tagasi, sest see bürokraatiaga kursis agent teab igasuguseid nõkse, millest lihtinimesel/ärimehel aimugi pole. Näiteks ei pruugi maksumaksjal olla alles täpseid tšekke, et ta kulutas tööriietele aastaś 600 dollarit ja tegi telefonikõnesid 1300 dollari ringis, kuid agent paneb selle numbri ikka kirja. Üldjuhul on tegu väiksete, vaikimisi nagugii aktsepteeritud kulunumbritega, et vaevalt keegi neid kunagi tšekk-tšekilt kontrollib.

Kui nüüd kujutada ette, mis juhtub, kui läbi läheb valitsuse plaan lihtsustada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmine samale tasemele kui see on näiteks Eestis? Eeskätt muidugi kaotavad töö kõik need kümned tuhanded maksuagendid, kes ärimeeste-eraisikute-MTÜ-de pabereid igal aastal sirgeks sätivad. Arvestades, et kolm neljandikku eraisikutest ja 95 % väikeettevõtjaid kasutavad maksuagendi abi ning Aussis elab 12 miljonit maksumaksjat, pole seda vähe.

Ps, kohaliku ajalehe sabas näen väikest tänavaküsitlust, et mida rahvas süsteemi lihtsustamisest arvab. Huvitav vastuolu - lihttöölised on kahe käega poolt ńing eraettevõtjad tuliselt vastu.... võib arvata, et see valitsuse plaan niipea ja just kergelt läbi ei lähe.

Jääb üle tunnustada Eesti arengutaset, kus tuludeklaratsiooni saab täita laua tagant tõusmata ja loetud minutitega - kui just arvuti või e-maksuamet kinni ei kiilu.