Airi Down Under

Eestlased Aussis linnatööl

Ah, et kuis on Aussis lood tööga?!

Eestlane valmistub talveks ja nii pole imestada, et viimasel ajal uuritakse nii minult kui mu tuttavailt üpris sageli: „Kuule, see tšikk, kes hiljuti Austraalia raamatut esitles, see teab ju Brisbane'i kohta? Ma lähen ka sinna paari nädala pärast, äkki ta ei tea mingit head tööotsa ripakil?!"

Hehee! Selle peale vastan tavaliselt, et ma pole vist see päris õige inime, kellelt küsida, seda enam, et ka enamik mu Aussi tuttavaist eestlastest otsivad tööd. Tavaliselt saadame seesuguse saabuja kohalikke tööbüroosid kammima/lehti lugema ning vaatama Orkuti kommuune „Eestlased Austraalias" ja „Prispeni Eestlased" - neil infoväljadel liigub päris asjakohane teave hetkeolukorrast farmides ja mujal. Ei tee sugugi paha see uurimistöö juba enne reisile minekut ära teha, sest paraku pole Austraalias sugugi nii lihtne tasuta WIFI-võrku logida kui Eestis.

Teine huvitav ja aina korduv tendents on, kuidas päris paljud Austraaliasse reisijad põlgavad esialgu farmid ära ja loodavad tööd leida linnas omal erialal, olgu selleks hotellindus, ehitus, või midagi muud. Aga enamjaolt lõpetavad nad ikka farmides ja kiidavad hiljem veel huvitavat elukogemust pealegi.

Isiklikult tean ainult ühte noormeest, kes töötas Eesti ministeeriumis IT-mehena ning leidis Austraaliasse tulles samal erialal töö kohe, ilma eelnevalt farmis käimata. Selleks veetis Toomas visalt kõigepealt ligi kaks kuud Brisbanes kohalike oludega tutvudes ning CV-sid saates.

Lõpuks tal joppas! Toomas sai 2-kuuse lepingu kohaliku rakenduskõrgkooli juurde. Arvestades, et mees saabus noorte tööviisaga, oli see eriti suur asi, sest tööandjad eelistavad selle viisa esindajaid spetsialisti kohale mitte palgata - teada on, et ametlikult ei tohi noorte tööviisaga ühes kohas üle poole aasta töötada ning mis mõtet on inimene välja õpetada, kui varsti ta läheb nagunii minema. Aga õnneks on IT-inimesi on Austraalias vaja... Kutil vedas teist niipalju, et kahe kuu lõppedes pakuti talle võimalust sama palga eest sisemaa kaevanduses edasi töötada.

Peatselt lennutas IT-teenindust pakkuv firma Tooma „outbäkki"- sisemaa kaevandusse, kus esialgsest pakutud kahest nädalast kasvas kiiresti taas kaks kuud. Kutt töötas seitse päeva nädalas pikad päevad, korraliku tunnipalga eest, kusjuures elamine, toit ja riided olid tasuta nagu kaevandustes sageli kombeks. Oleks rohkem lubatud töötada, aga tühermaal polnud meelelahutusvõimalusi ja samuti igatses kutt oma tüdruksõbra järele. Kuna polnud ka rahakulutusohtu, siis oli mees ootamatult järgnevaks reisiks korralikult „laetud".

***

Üks mu tuttavatest eestlastest perekond otsib Brisbanes tööd vist juba ligi pool aastat. Nemad saabusid Austraaliasse koos kuue-aastase tütrega ja turismiviisaga, mille nad aasta järel peavad ümber vahetama, variandid on siis, et kas spetsialisti- või tudengiviisaks. Kui nad leiaksid tööandja, kes mehe tahab neljaks aastaks tööle palgata, kataks tööandja mehe viisakulud ning seeläbi saaks terve pere Aussi jääda.

Mees on arhitekt ning muretseb pisut oma konarliku inglise keele oskuse pärast. Teoreetiliselt on arhitekt üks neist ametitest, millega Aussis on küllalt lihtne tööd saada, sest tervet riiki tundub viimasel ajal olevat tabanud kergekujuline ehitusbuum.

Esimene „aga" - kuna paljuski on tegu suhtlustööga, siis eeldab tööandja arhitektilt libedat keeleoskust. Teine nõrk koht - suurlinnade ehitused on enamikul suurte arhitektibüroode poolt juba võetud ning nende ukse vahele jalga suruda on üpris keeruline. Jah, see pere leiaks tööd näiteks märksa väiksemas linnakeses Townsvilles, kuid elupõlised tallinlased ei soovi väikesesse kohta kolida.

Ja nii nad ongi juba pool aastat ringi vaadanud. Õnneks leidis naine ajutise töö lapsehoidjana ehk käib mõned päevad nädalas ühe rikkama pere võsukest hoidmas. Nende teine mure puudutab tütart, kes peaks uue kooliaasta algul (siin algab see veebruaris) astuma esimesse klassi. Mille eest sa paned lapse kooli, kui riigikool küsib turistiviisaga Aussilt isegi rohkem raha kui erakool? Nii nad muudkui otsivad ja hauvad plaane, et mida edasi teha.