Õhtulehe raamatublogi

Kapitoolium alustab sõda õblukese neiu vastu

Suzanne Collins, „Lahvatab leek", tõlkinud Evelin Schapel, Tänapäev.

Pole midagi teha, kui mõni raamat kipub lugemisjärjekorras vahele trügima. Et sul on virn raamatuid ees ja uus peaks minema kõige alumiseks, aga vaat ei raatsi seda sinna susata. Just nõnda, muide, saabki selgeks, milline väärtus on teosel lugeja silmis - kas ta lükkab selle lugemata raamatute virna põhja, keskele, ülemisse otsa või ei pistagi virna, vaid haarab hoobilt pihku.

Triloogia esimese raamatu järgi nime saanud „Näljamängude" teine osa maandub ilmselt kohe lugemislaual.

Esimese raamatu lõpp: Katniss Everdeen suutis Näljamängud - kaks tosinat last lasti loodusesse lahti teineteist maha nottima, ellu jääda võis vaid üks - korraldanud Kapitooliumi üle kavaldada ning koos samast ringkonnast pärit noormehe Peetaga tapatalgud üle elada.

Loomulikult ei kavatse Kapitoolium juhtunut andestada. Saati kui Katnissist saab sümbol ja susisenud rahutused aina kasvavad.

Katnissil tuleb laveerida, säilitamaks eksistents. Ta ei muretse niivõrd enda, kuivõrd sõprade, lähedaste ja pere pärast.

Kahtlemata ei saa siinkohal sisu ümber jutustada, küll aga võib öelda, at aitab ühest vihmasest lugemispäevast, kui raamatu tagakaas vastu tuleb.