Hooldamata hauad kaovad
Kuigi lähema viie aasta jooksul Tallinna kalmistutel ruumipuudust ei teki, võetakse aastaid hooldamata hauad uuesti kasutusele.
Rahumäe, Siselinna ja Hiiu-Rahu kalmistu hooldamata hauaplatside valdajad pidid oktoobri lõpuks endast kalmistute kontoritesse teada andma. Hooldajata platsid, kus viimasest matmisest on möödunud vähemalt 15 aastat, antakse uutele kasutajatele pealematmiseks.“Aasta tagasi märgistasime Siselinna kalmistul 160 hooldamata hauda. Vahepeal ilmusid välja 10 haua hooldajad,” ütleb Siselinna kalmistu tellimuste vastuvõtja Henry Prits. “Kui rohkem hooldajaid välja ei ilmu, vaatab akteerimiskomisjon platsid üle ning otsustab, kas neisse haudadesse võib uuesti matta.”
Pealematmisohus hauad on märgistatud puulipikutega. Vihm, lumi ja tuul on aasta jooksul küll kuupäeva 01. 10. 2000 üsna olematuks kulutanud. Kuigi neid haudu katab sügislehtede kiht ning ühtegi õit ei ole siia toodud aastaid, on neil hauakivid ning mõnel juhul koguni betoonist valatud piirded.
Vanad hauakivid jäävad alles
Mustast graniidist kivil on kiri “Paul Karu 1902-1937”. Kõrval on aga väikeselt valgelt kivitähiselt tekst “Aleksander Grossman 1887-1925” kolmveerandsajandi jooksul üsna loetamatuks kulunud. Võimsa betoonpiirde taga on samast materjalist hauakivi kirjaga “Arkadi Harin, perekonna matmispaik”. Kas siin tegelikult on mõne pereliikme viimane puhkepaik, pole teada. Rohkem tähiseid haual ei ole.
Akteerimine toimub koos muinsuskaitseametiga. Kui haual on tavaline plaat, siis viiakse see prügimäele, muinsusväärtusega hauakivi või piirdeaeda aga rikkuda ei tohi. Kes soovib oma omaksed sellisesse hauda matta, peab leppima võõra kiviga.
Kedagi ei saa kohustada lahkunut vanasse hauda matma.
Siselinna kalmistul on vabu platse
Siselinna kalmistule on 50 000-60 000 hauaplatsi. Ühes servas Nevski koguduse õigeusklikud, teises Kaarli kiriku luterlased. Kuigi vanadest aegadest väljakujunenud piire püütakse järgida, ei pruugi see pealematmise puhul alati õnnestuda.
Kirik pole ülematmise vastu
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul Tallinna kalmistutel lähema 5-6 aasta jooksul uutest hauaplatsidest puudust ei teki. “Tulevikus saab maa küll lõpuks otsa ja tuleb rajada uus kalmistu.”
Pealematmine on Valdmanni sõnul ka mujal maailmas levinud. “Kui võsa on peale kasvanud, siis tuleb haud korda teha. Viimasest matmisest peab olema möödunud vähemalt 15 aastat, sõltuvalt pinnasest võib see aeg olla ka pikem.”
“Kui pealematmine tehakse väärikalt, siis õigeusu ja luteri kirik aktsepteerib seda,” ütleb Pühavaimu koguduse õpetaja ja EELK Tallinna praost Gustav Piir.
Väärikalt tähendab Piiri sõnul seda, et see, kes on varem maetud, jääb maetuks, tema säilmeid minema ei visata. “Selline tava on olnud kogu aeg, et teatud ajavahemiku järel toimub pealematmine.”
