Moslem Kätlin Hommik-Mrabte: poegadele panin peres nimed mina (128)

Jaanuaris Õhtulehele online-intervjuu andnud islamiusuline Kätlin Hommik-Mrabte sai vahepeal teist korda emaks. Et naine pole moslemiperes ahistatud pool, tõendab Kätlini sõnul kas või see, et kummalegi pojale on nime andnud just tema. "Meil oli abikaasaga juba enne abiellumist kokkulepe: poistele panen nimed mina, tüdrukutele tema."

"Praeguse seisuga ei ole abikaasal olnud veel võimalust nimepanekuvallas tegutseda," muigab araabia filoloog, islamoloog ja raamatu "Minu Maroko" autor Kätlin (30), kellel sündis 1. märtsil teine poeg, Joosep. Eesti-Maroko peres kasvab ka suvel kaheseks saav Jakob. "Eks me muidugi arutasime poisinimesid ka koos, aga mina olin see, kes valis välja mitu nime, mille seast valisime koos välja selle õige. Otsustasime valida nimed, mis oleksid olemas nii Eestis, Marokos kui ka vahepeal," selgitab Kätlin nimevalikut.

"Lastele pannakse igasugu kummalisi nimesid, kuid tihti vanemad ei mõtle, et laps peab selle nimega ka elama – eriti tänapäeval, kui reisitakse palju ja õpitakse ning töötatakse välismaal," ütleb ta. "Meie poegade nimedel on olemas nii araabiakeelsed kui ka rahvusvaheliselt ingliskeelsed vasted: Jakob – Yaqub – Jacob, Joosep – Yussef – Joseph."

Mees aitab lastega tegelda

Jakobi on ta lasknud (ja Joosepi laseb) ümber lõigata nii usuliste tõekspidamiste tõttu kui ka hügieenikaalutlustel. "Uurisime esimese poja jaoks ümberlõikamise võimalusi Eestis. Tuli välja, et Tallinnas on see tõesti võimalik, aga kuna arst, kes sellega tegeles, oli äärmiselt hõivatud ja mul ei õnnestunudki teda kätte saada, tegime seda Marokos käies," meenutab Kätlin. "Kuna tänapäeval tehakse juba ka laserlõikust, mis on mitmest küljest parem kui traditsionaalne, siis plaanime teisele pojale just seda ja arvatavasti Marokos, kus inimesed sellel alal iga päev tööd teevad, seega on neil rohkem kogemusi."

Ümberlõikamist soovitab ta usust olenemata – see hõlbustab intiimpiirkonna puhtana hoidmist: "Juba minu enda suguvõsas on mitu meessoost isikut, kellel oleks mitmed valulikud protseduurid tegemata jäänud, kui nad oleks väiksena ümber lõigatud."

Kätlini kolmandat aastat Eestis elav abikaasa Mustafa saab eesti keelest päris hästi aru. "Täiskasvanutega ei julge ta seda siiani eriti praktiseerida, aga lastega tuleb väga ilusti välja – lapsed ju inglise keelt ei oska. Kõige kummalisem on aga see, et vanema pojaga räägib ta pea ainult eesti keelt, kuigi olen püüdnud talle korduvalt meenutada, et ta ka maroko dialektis räägiks: muidu laps ei saa hiljem oma isa emakeelest aru, mis oleks kurb," soovib naine kasvatada poegi kakskeelseteks.

Kui Kätlin õpetab Saaremaa ühisgümnaasiumis inglise ja prantsuse keelt (nüüd on ta lapsepuhkusel), siis Mustafal on praegu väga raske tööd leida. "Abikaasa tegeleb kodus araabia keele tõlketöödega. Nii on mul alati lastega abi kõrvalt võtta ja saame ka rohkem aega koos veeta," on head ka halvas.

Ei propageeri islamit, vaid kaitseb end

Kas Eestisse jäädaksegi paigale ja lapsed kasvatatakse üles siin, näitab Kätlini sõnul tulevik: "Ei julge midagi lubada." Marokos käidi mehe õdesid-vendi ja muid sugulasi vaatamas viimati suvel-sügisel.

"Meediakarussell algas kohalikul tasandil tegelikult juba siis, kui moslemiks hakkasin, nii et olen sellega elada püüdnud juba ligi kümme aastat. Abikaasa ei ole sellega siiani harjunud ja see ei meeldi talle praegugi," räägib aasta algul islamiusust ja Maroko olmest raamatu üllitanud Kätlin. "Islami maine Eestis on ikka väga halb ja arusaamad kummalised. See oli ka üheks põhjuseks, miks nõustusin Epp Petrone pakkumisega kirjutada "Minu Maroko" – mitte islamipropaganda tegemiseks, vaid selleks, et näidata, kuidas elavad päris tavalised moslemid," seletab Kätlin.

Raamatu alapealkiri on "Maailma teistpidi vaatamise õpik". "Seetõttu, et olen sinna püüdnud meelega kokku koguda just kõik sellised asjad, millest tavaliselt ei räägita, ja välja jätta kõik selle, mis nagunii kõigile teada on," põhjendab Kätlin. "Seega ei olnud minu eesmärk näiteks eesti meest solvata (sest me kõik teame, kui toredad vaiksed tööinimesed eestlased on), vaid rääkida asja sellest küljest, mida tavaliselt ignoreeritakse. Ka ei olnud minu eesmärgiks väita, nagu kõik eestlannad oleksid litsid ja alkohoolikud, vaid lihtsalt meelde tuletada, et ka meie kohta esineb väljaspool Eestit klišeesid ja valearusaamu," räägib ta.

"Minu südameasi on tegelikult suhteliselt lihtne ja egoistlik: mul ei ole nimelt kunagi olnud plaani Eestit islamiseerida, vaid lihtsalt end kurjade pilkude ja sõnade eest kaitsta. Usk on igaühe isiklik asi, seega on mul täitsa ükskõik, mis usku inimesed mind Eestis ümbritsevad," ütleb Kätlin.

Tutvustab eestlastele moslemite tegelikku elu

Aktivistist Kätlin on sõbrannaga asutanud ka portaali islam.pri.ee: "Kuna meilt küsiti islami kohta nagunii suhteliselt palju ja ikka samu küsimusi, otsustasime need tekstid, mis olin tõlkinud ja kirjutanud, kuhugi üles riputada, et ei peaks iga kord ise sama asja seletama. Kui küsitakse, siis oleks nagu ikka viisakas vastata, eriti kuna me keegi ei soovi ju, et meid ajuloputusega terroristideks peetaks."

Tuleval laupäeval peab Kätlin islami kultuurikeskuse Turath lahtiste uste päeval loengu "Mida võiks teada islamist?", sest inimesed on temalt islamiloengute kohta palju pärinud.

"Eestlased on oma talupojaminevikust hoolimata intelligentne ja kalkuleeriv rahvas ja kui neile asju ilusti seletada, saavad nad ka aru," usub ta, et tema tegevus võib rahva suhtumist muuta. "See on loomulik, et võõras ja kauge meid veidi hirmutab, eriti kui sellest müstiliselt õudseid jutte räägitakse. Aga neile, kes siiski end harida ja teadmisi koguda soovivad, on kindlasti mõtet seletada."