Kätlin Hommik: "Islam naiste ümberlõikamist ei nõua!" (319)

Õhtulehele andis islamiusu ning enda elu-olu kohta intervjuu moslemina Saaremaalt pärit eestlanna Kätlin Hommik-Mrabte, kellel ilmus hiljaaegu ka samateemaline raamat "Minu Maroko".

Varem ei ole ükski online-intervjuu sellist kommentaaride laviini tekitanud (vaata siit!). Lisaks hulgale küsimustele astusid diskussiooni ka kommenteerijad ise, kes poolt, kes vastu islamiusule.

Kus ja miks hakkasid moslemiks, mis õhutas sind selleks, kas oled psühhiliselt terve? Miks üks normaalne (kui muidugi olete seda) hakkab moslemiks? Miks ta rüvetab oma isamaa usku ja kas ta arvab, et Eesti jumal talle seda rüvetamist andestab?

Usun, et minu psüühilisel tervisel ei ole midagi viga, tänan küsimast. Hakkasin moslemiks, kuna juba lapsepõlvest peale tundsin, et on olemas Keegi, Kes on meist kõigist kõrgem ja võimsam ja Kes meid kõiki siia maailma on pannud. Tahtsin teada, mida see Keegi minult ootab, seega uurisin igasuguseid erinevaid uske ja viimakse leidsin, et islam sobib mulle kõige paremini, kuna langeb kokku minu oma loogikaga.

Milline on see minu isamaa usk ja kes on Eesti jumal? Ma ei teadnudki, et eestlaseks olemine tähendab automaatselt mingisse usku kuulumist; eestlane on ikka rahvus ja islam usk, seega võin vabalt olla korraga eestlane ja moslem. Mis puutub aga Jumalasse, siis Ta on vaid üks, nii Eesti kui kõigi muude riikide jaoks, nimetatagu Teda siis Allah, Jehoova, Jahwe või kuidas iganes.

Või äkki on minu isamaa usu all mõeldud Taara usku? Kas arvaksite siis minust paremini, kui kummardaksin loodust? Või äkki on see meie „isamaa usk" hoopis kristlus, mis meile, Taarat tee pealt pühkudes ja välja juurides, kunagi mõõgaga sisse toodi (NB! See märkus ei ole mitte kristluse kritiseerimiseks vaid lihtsalt mainimiseks, et ka kristlus ei ole ürgeestlasele automaatselt omane.)?

Küsimusele, miks hakkasin moslemiks, annan palju täpsema vastuse oma raamatu peatükis „Kuidas minust sai moslem".

Kas moslem tavaelus ongi valmis terrorist? Miks nad ei mõtle enne kui teevad terroriakte ja tapavad tuhandeid süütuid inimesi, et jumal ei andesta ülekohut? Kas nad ongi usurüvetajad.

Enamik moslemitest on täiesti tavalised rahumeelsed inimesed, nagu ka enamik eestlasi ei ole mingid kurjategijad, kuigi meist Euroopa tasandil räägitakse kui juveeli- või mersuvarastest ja prostituutidest. Kahjuks on nii, et teatud inimgrupi halvad isendid kipuvad teiste silmis iseloomustama tervet gruppi.

Jumal ei andesta tõesti ülekohut ja enesetapp on islamis rangelt keelatud. Koraanis on öeldud (4:29-30): „ ... Ja ärge tapke endid! Tõesti, Jumal on teile Halastavaim. Ja kes seda teeb läbi vägivalla ja ebaõigluse, selle heidame Me tulle. Ja see on Jumalale lihtne." ja (5:32) „ ... Kui keegi tapab hinge (inimese), ja see ei ole tehtud teise hinge eest (st surmanuhtluses mõrvarile) või ülekohtu eest maa peal (st suurte sooritatud kuritegude eest surmanuhtluses), siis oleks ta justkui tapnud kogu inimkonna ..." Seega igaüks, kes tapab süütu inimese, oleks tapnud justkui kogu inimkonna.
Prohvet Muhammed on öelnud, et kes iganes end ise tapab rauatükiga, seda selle sama rauatükiga ka põrgus karistatakse (Sahih Al-Bukhari 2/1363). Agressiooni puhul on moslemitel muidugi õigus end kaitsta, kuid see peab toimuma ausas võitluses mees mehe vastu, naised ning lapsed mängust välja jättes.

Keda see teema rohkem huvitab, võib lugeda siit või raamatu peatükist „Poliitika, kombestiku või usu viga?"

Miks moslemid võõrsil korralikult käituda ei taha? Kas nad ka omas kodus millegi saavutamiseks tänavatele märatsema ja lõhkuma ja autosid põletama tulevad?

Taas kord - enamik moslemeid käitub nii kodus kui võõrsil täiesti normaalselt ja vägivallatult. Kui inimene on moslem, ei tähenda see veel automaatselt, et ta on ingel. Inimestel on kõigil, olenemata usust või rahvusest, vaba tahe. Kui teatud inimesed, olgu nad siis moslemid või mitte, arvavad, et tänavatel märatsemine ja lõhkumine ning autode põletamine neid eesmärgile viib, on see arvamus siiski nende isiklik.

Küsimus on arvatavasti tingitud mõni aeg tagasi meie meedias kajastatud Prantsuse probleemist. Selle puhul tuleks kindlasti märkida, et väga suur enamus Prantsuse moslemeid on tegelikult sündinud Prantsusmaal, seega Prantsuse kodanikud, mitte mingid võõramaalased. Prantsusmaa hakkas Põhja-Aafrikast omale võõrtööjõudu sisse vedama juba 19. sajandi lõpus. Tol ajal ei küsitud isegi inimestelt, kas nad tahavad minna või mitte. Eriti palju aga kutsuti võõrtööjõudu peale II maailmasõda, et Prantsusmaa uueseti üles ehitada. Inimesed, kes aastakümneid seal töötasid, pärast muidugi enam koju ei läinud, kuna nende lapsed olid juba seal sündinud ja seega oli Prantsusmaa nende kodu ja nad ise passi järgi prantslased.

Kui need inimesed (õigemini tänaste esivanemad) juba kord Prantsusmaale kutsuti, nad riigi peale laastavat sõda üles ehitasid, ja nüüd neile mingeid õigusi ei anta vaid lihtsalt neist lahti saada tahetakse, tekitab see kindlasti viha. Iseasi, kas selle peab tänavate ja autode peale välja valama.

Kas kristlane võib moslemi pühakotta kingade ja palja peaga siseneda?

See oleneb reeglina konkreetsest riigist ja pühakojast. Tavaliselt pühakotta võib nii siseneda, palveruumi mitte, kuid mitmetest islamimaailma turismikeskuste pühakodades piiranguid ei tehta.

Kui olete tudeerinud riigi kulul Tartu ülikoolis, mida olete riigile vastu andnud. Ei pea silmas raamatu kirjutamist ja n-ö teiste harimist.

Mis tähendab nö teiste harimist? Kas läbi raamatu? Olen töötanud õpetajana just sellel erialal, mille Tartu ülikoolis lõpetasin. Samas ei ole ma kunagi Eesti riigilt taotlenud oma õppelaenu tagasimaksmist õpetajana tööle asumise või lapse sündimise tõttu, seega „võlgnen" ma Eesti riigile palju vähem kui paljud tänapäeva noored eestlased.
Sama küsimuse võiks esitada ükskõik millisele eestlasele, eriti näiteks Tartu ülikoolis meditsiini eriala lõpetanud noortele, kes parema palga tõttu välismaale tööle on läinud. Usun, et minu panus Eestile oma hariduse eest „tagasi maksmisesse" on olnud täiesti normaalne.

Miks ma peaks uskuma, et see millega Kätlin oma raamatus lagedale tuli on õige ja reaalne ja ei ole kirja pandud korralikult moslemist abikaasa käsul ja tegelikkus moslemite usust jääks oi-oi kui kaugele?

Seda on tõesti raske tõestada, kui inimene kirjutajat ei usalda.:) Võin kinnitada, et mu abikaasa ei ole mul käskinud seda raamatut kirjutada ega midagi sinna lisada või sealt välja jätta, aga paraku minu kinnitusest siin vist ei piisa. Küsija saaks enda jaoks piisavalt usaldusväärse vastuse vaid siis, kui ise kõigi raamatu üksikasjade kohta uurimuse teostaks.
Juukseid ei ole sünnis näidata seal moslemimaailmas, aga, kui juuksed 0-iga ära ajada, kas siis võiks palja peaga käia?
Küsimus ei ole selles, et juukseid ei oleks moslemimaailmas sünnis näidata vaid selles, et naised peaksid katma oma pea, kui nad on väljaspool kodu. Tavalises koduses riietuses võivad naist meesterahvastest peale ta abikaasa näha ka kõik need meessoost lähisugulased, kellega ta lähedase veresuguluse tõttu abielluda ei tohiks.

Isegi kui juuksed 0-iga ära ajada, peaks pead ikka katma, kuna Koraanis on kirjas, et khimaariga (peakattega) peaks katma ka kaela ja dekoltee (24:30-31).

Lugejal on võib-olla huvitav teada, et ka Piiblis on räägitud naiste pea katmisest: „Sest kui naine ei kata oma pead, siis lõigaku ta ka juuksed maha. Aga et naisel on häbiks juukseid lõigata või pead paljaks ajada, siis ta katku oma pea." (1Ko 11:6) Täpsemalt naiste riietuse kohta islamis saab lugeda siit.

Kas basseinis võib bikiinidega ujuda? Küsimused on sellepärast, et muslimimaades on väga palav ja riietega kaetud kehal on väga palav.

Kui naisel on kodus bassein või ta käib ühiskondlikult kasutatavas basseinis ajal, mil seal mehi pole, võib ta ujuda millega tahes. Naine peab end katma vaid nende meeste juuresolekul, kes jäävad välja kategooriast „abikaasa; abikaasa isa ja lähisugulased, kellega lähedase veresuguluse tõttu on keelatud abielluda".

Põhjamaalaste arusaam, et mida vähem riideid, seda mõnusam suvel on, ei vasta tegelikult päris tõele. Kuumas kliimas on katmata kehaga, päike otseses kontaktis nahaga, ringi liikudes ülekuumenemise võimalus tunduvalt suurem kui kaetult. Riie peaks olema küll looduslikust materjalist ja õhku läbi laskma. Kas te pole kunagi mõelnud, miks kõrberahvad (ka mehed!) end üleni kinni katavad, nii et vaid silmad välja paistavad? Või miks ereda päikesega riikide mägedepojad oma lambaid karjatades kasukat ja karusmütsi kannavad ning kuuma teed veel peale rüüpavad?

Kas mosleminaised saavad paradiisi?

Jumal on Koraanis (3:195) lubanud: „ ... „Ma ei lase iial kaotsi minna ühegi töötaja tööd teie hulgast, meestest ega naistest, te olete teineteisest ..."

Koraan 33:35: „Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad ja meestele ning naistele, kes usuvad ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud ja meestele ning naistele, kes on alandlikud ja meestele ning naistele, kes annavad almust ja meestele ning naistele, kes paastuvad ja meestele ning naistele, kes hoiavad oma vooruslikkust ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, Jumalal on nende jaoks varuks andestus ja määratu suur tasu."

Koraan 16:97: „Kes teeb häid tegusid, olgu ta mees või naine, ja on usklik, see elab head elu ja Me anname neile nende tasu vastavalt parimale, mis nad tegid."

Koraan 43:70: „Sisenega Paradiisi, teie ja te kaasad, rõõmustades."

Kas moslemi Jumal ja kristlase Jumal on üks ja seesama?

Jah. Koraan 3:64: „Ütle (Muhammed): „O Raamatu rahvad (st juudid ja kristlased), tulge sõna juurde, mis on vaid meie ja teie vahel, et me ei kummarda kedagi teist peale Jumala, et me ei omista Talle kaaslasi ja et keegi meist ei võta Isandaks kedagi muud peale Jumala."..."

Islami seisukohast on Jumal saatnud maailma palju prohveteid ja sõnumitoojaid, nende hulgas näiteks Noa, Aabrahami, Moosese ja Jeesuse. Muhammed on neist viimane. Seega austavad moslemid judaismi ja kristlust ning nende prohveteid kui islamile eelnevaid Jumala läkitusi inimkonnale. 

Kas moslemina oled sa Jumalale lähemal?

Kas olen Jumalale lähemal, seda teab vaid Jumal ise. Inimese lähedus Jumalale sõltub eelkõige tema tegudest. Minu jaoks on oluline see, et tunnen end kindlamalt, kuna islam on minu jaoks väga lihtne ja loogiline vähemasti ma tean, mida Jumal minult ootab ning võin selles suunas liikuda.

Oled nüüd moslem. Milliste palvetega pöördud sa Jumala poole nüüd? Kas sa olid varem kristlane? Milliste palvetega pöördusid sa Jumala poole kui olid kristlane?

Palve sisu ei ole muutunud, muutunud on palve vorm. Üks olulisi puudujääke minu jaoks varasematest otsingutes oli, et ma ei teadnud, kuidas peaksin Jumala poole pöörduma. Kirjutan sellest pikemalt ka oma raamatu esimeses sissejuhatavas peatükis („Kuidas minust sai moslem").

Kas naiste näokate ja pearätik on islami usu poolt paika pandud usu käsk või on selle paika pannud moslemitest mehed oma mõjuvõimu olemasolu tõestamiseks?

Koraanis (24:31) on kirjas: „Ja ütle usklikele naistele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi, et nad ei demonstreeriks oma ilu (nii loomulikku ilu kui ka ehteid), välja arvatud, mis sellest on ilmne (st vajalik; näiteks silmad, et teed näha) ning et nad tõmbaksid oma khimaarid üle oma kaelaava (dekoltee) ..." Khimaar on traditsionaalne naiste peakate, mida vabad ja rikkad araablannad kandsid juba islamieelsel ajal, kinnitades see krunnina kuklasse. Koraan annab käsu naistel oma rätikud kinnitada eest, et kaetud saaks ka kael ja rinnaesine.

Näo katmine või mitte-katmine sõltub sellest, kas antud värssi interpreteerides saadakse aru, et khimaar tuleb tõmmata kaelaava katmiseks üle näo või näo kõrvalt läbi.

Seletuseks veel nii palju, et islamieelse aja araabia ühiskonnas ei peetud naist mitte indiviidiks vaid osaks mehe varast: kõigepealt isa, seejärel abikaasa omandiks. Ka oli laialt levinud orjapidamine ning orjataridel oli keelatud oma pead katta, et nende alamat seisust näidata. End kinni katta (st meestega võrdselt vaba ja austatud olla) võisid vaid rikkad aristokraadinaised. Orajatare võis aga potensiaalne ostja orjaturul lausa lahti riietada, igalt poolt uurida. Islam keelustas need barbaarsed tavad ning vaated, selgitades, et iga naine - olgu ta noor või vana, rikas või vaene, vaba või ori - on Jumala silmis meestega võrdne ning seega on kõigil naistel õigus end kinni katta ning „lihaletil" olemisest keelduda.
Islamieelse aja meestele algselt selline korraldus absoluutselt ei meeldinud, kuna tegelikult nad mitte ei saanud naiste katmise näol mõjuvõimu naiste üle juurde vaid hoopis kaotasid selle.

Ka tänapäeval dikteerivad mehed paljuski seda, mismoodi naised riides peavad käima: iseteadlikud naised, kes oma säärejooksu või rinnapartiid väljanäitusele panna ei soovi, ei pruugi alati näiteks ametikõrgendust saada, kuigi on selle ära teeninud, samas kui siresäärelistel tibukestel väga hästi läheb.

Huvitaks mitu aastat ollakse juba abielus? Kas abikaasa räägib juba eesti keelt? Kas teil on lapsi?

Abielus ollakse viiendat aastat, lapsi on peagi kaks. Abikaasa saab eesti keelest päris hästi aru, räägib ka natukene (Eestis on ta kolmandat aastat). Võiks rohkem, aga enamus eestlasi on liiga vastutulelikud ja lähevad kohe inglise keele peale üle. Praktiseerida saab seega vaid väikelaste ja vanakestega. Peaksime rohkem olema meie idanaabritesse või muudesse suurrahvastesse - kas meie keel või mitte midagi!

Kui peaksid tütred sündima kas siis otsustab su mees kellele nad mehele lähevad? 

Kindlasti mitte.:) Islami seaduse kohaselt on üks abielu tingimusi naise nõusolek. Kui naine ei ole abieluga nõus, on see kehtetu. Isegi, kui abielu talle peale sunnitakse ja ta aastaid hiljem kohtusse läheb ning tunnistab, et ei olnud abieluga nõus, võib kohtunik tema palvel abielu tühistada.

Mis on kirjutatud koraanis vahekorrast loomadega? Meil sõjaväes olid moslemid kõvad koraani järgijad, sealiha ei söönud, alkot ei tarbinud (vähemalt alguses). Kõik olid pannud kas eesleid või lambaid ja muudkui memuaaritasid. Üks oli veel eriti uhke, et tema oli esimene ja sai süütuse. See pidi seal olema tavaline asi, sest omad naised enne pulmi ei anna ja venelannasid oli seal vähe. Kas Marokos on ka nii?

Koraanis ei ole vahekorrast loomadega midagi kirjas, kuna suguühe on midagi, mis toimub loomulikult naise ja mehe vahel. Haigeid inimesi leidub igal pool, kindlasti ka moslemite hulgas. Ja mis üldse sõjaväest rääkida - seal tehakse hullemaidki tegusid kui oma vahekorrast mõne loomaga jutustamine.

Miks on moslemimaailmas tihtipeale kitsendused naistele - a la ei tohi üksinda autot juhtida jms? Kas sellel on mingi eetiline vms seletus?

Tean vaid ühte riiki, kus naistel on autojuhtimine ametlikult keelatud - Saudi Araabia. Teiste islamiriikide kohta ei ole ma seda kuulnud. Saudid põhjendavad oma seadust (mille vastu nii mehed kui naised väga visalt võitlevad) sellega, et naistel on seal kombeks kanda näokatet, seega ei ole nende väljavaade autost sama hea kui näokatteta inimesel ja võib tekitada liiklusohtlikke olukordi.

Olen kuulnud, et ennast kinni katvad mosleminaised võivad koduseinte vahel sõbrannadega üsna vabameelsed olla. Kas mosleminaised käituvad kodus "tavaeurooplastega" sarnaselt või on see ikkagi müüt?

Moslemist naine võib kanda mida iganes ta soovib tingimusel, et ruumis ei ole ühtki mitte-mahram meest. Mitte-mahramid on kõik mehed, kes ei kuulu kategooriasse „abikaasa, abikaasa isa ja meessoost lähisugulased, kellele lähedase veresuguluse tõttu ei tohi mehele minna". Seega, kui naine on kodus vaid sõbrannadega, võib ta kanda samasuguseid riideid kui ükskõik milline teine mitte-moslemist naine. Ka oma abikaasa, isa, poegade, vanaisade, onude ja väikeste poisslaste ees, kellel veel sugutung puudub, võib moslemist naine kanda selliseid riideid, nagu soovib.

Mis mulje su mehel eestlastest on?

Mu mehel paistab eestlastest olevat samasugune mulje nagu enamusel välismaalastel: me oleme mornid, kinnised ja külmad. Samas on ta nüüdseks juba ammu ka mõistnud, et see on vaid kest ja tegelikult on inimesed seesmiselt lahked ja mis peamine, väga töökad.

Kuidas mööduvad teie peres jõulud, munadepühad? Kas päkapikud käivad? Või on teile jäänud vaid moslemite pühad?

Peale poolt sajandit ateistlikku Nõukogude Liitu ei ole Eestis religioossetesse pühadesse nagu jõulud ja lihavõtted enam palju religiooni järgi jäänud. Ka minu perekond tähistab neid pühi pigem kui perekondlikke koosviibimisi. Mis saaks meil olla perekondliku õhtusöögi ja pisikeste kingituste vastu?

Päkapikud meil ei käi. Poeg on veel liiga pisike, et millestki sellisest aru saada.

Või kui tõsiusklikud moslemid olete? Kui palve jääb tegemata, kas teed esimesel võimalusel, või jätad vahele ja ootad järgmist?

Palve on üks islami usu viiest alustalast. Prohvet Muhammed on öelnud, et uskliku ja uskmatu vahel on vaid üks asi ja see on palve. Seega, kes ei palveta, see ei ole ka usklik.

Kui palve jääb mingitel asjaoludel vahele, siis teen selle koos järgmise palvega või niipea, kui elutempo seda võimaldab.

Ega sa ei tea, kus Bin Laden praegu on?

Ei tea!:) Kas sina tead?

Koraanis on otse õeldud, et naine peab mehele alluma ja kui ta seda ei tee, siis mees võib kasutada füüsilist vägivalda. kuidas suhtud sellesse?

Selleks, et Koraani täpselt mõista, peaks sellistel juhtudel uurima ka seda, mis prohvet Muhammed selle kohta seletanud on. 

Koraanis on kirjas (4:34): „ ... Mis puutub aga neisse (naistesse), kelle puhul kardate (teil on põhjust karta) halba käitumist, siis hoiatage neid, hüljake nad voodis ning lööge neid ..." See ilmutus tuli Muhammedile vahetult peale seda, kui üks vaene naine talle kaebamas käis, et ta abikaasa teda peksab. Muhammedi kaaslased küsisid ta käest sellele värsile seletust. Selle asemel, et mehi oma naiste kallale õhutada, on sellel värsil hoopis meeste viha pidurdav ja mõtlema panev funktsioon. Keegi ei tohiks oma naisele kohe kätega kallale minna! Kõigepealt peab mees proovima inimese kombel asjast rääkida. Kui naine keeldub ja ikka samamoodi edasi käitub (ja tegu peaks siis olema tõesti häbiväärse käitumisega), on mehel veel võimalus ta voodis hüljata ja sellega võib-olla naist oma tegude üle mõtlema panna. Vaid siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud ja naine ikka sama häbiväärselt edasi käitub, on mehel õigus teda füüsiliselt karistades korrale kutsuda. Muhammedi kaaslased küsisid, mida kujutab endast see füüsiline karistus ja Muhammed võttis selle peale heinatuusti, äigas sellega kergelt vastu oma kätt ning ütles: „Vot nii!". Seega ei tähenda löömine mitte naise vaeseomaks peksmist vaid see on viimane võimalus mehe jaoks naist oma häbiväärse käitumise üle mõtlema panna. Löömine ei ole isegi mitte valus, pigem alandav.

Võiks küsida, aga miks ei ole Koraanis kirjas, et naine võib meest lüüa, kui too häbiväärselt käitub? Naine on reeglina mehest füüsiliselt nõrgem. Seega kujutage ette olukorda, kus naine peaks minema oma füüsiliselt tugevamat ja nagunii häbiväärselt käituvat abikaasat lööma? Kui see mees nagunii juba seadustest või eetikast ei pea, kas laseks ta siis oma naisel end lüüa, vastu löömata? Seega, kui naine on samas olukorras, kus abikaasa vääralt käitub, jääb tal üle vaid abi palumiseks võimude või perekonna poole pöörduda.

Tere! Mul oleks siis selline küsimus, et kas hirm ei ole võtta Eestis oma usuks islami usk? Kas siis ei ole tulnud tahtmist minna elama maale, kus austatakse isalmi usku? Ja miks just islami usu esindaja olete, see mõte ei tulnud ju üleöö...

Hakkasin moslemiks juba ligi kümnend tagasi, kus meie meedia alles alustas islami pommitamist. Pealegi ei mõelnud ma selle peale, mida inimesed mõelda võiksid vaid oma sisemise hingerahu peale.

Mis puutub kolimisse, siis küllap me sellegi kunagi ette võtame, see on plaanis. Kuid hetkel on mul siin kohustusi, mida ma hüljata ei saa.

Miks hakkasin just moslemiks? Seda oleks siin liiga pikk seletada, aga sellele küsimusele võib saada päris põhjaliku vastuse minu raamatu peatükist „Kuidas minust sai moslem".

Kas paneksid pommivöö ümber ja läheksid turule, kui abikaasa seda nõuab?

Ei, sest nii enesetapp kui süütute inimeste tapmine on islamis rangelt keelatud: „ ... Ja ärge tapke endid! Tõesti, Jumal on teile Halastavaim. Ja kes seda teeb läbi vägivalla ja ebaõigluse, selle heidame Me tulle (st Põrgusse). Ja see on Jumalale lihtne." (Koraan 4:29-30) ja „ ... Kui keegi tapab hinge (inimese), ja see ei ole tehtud teise hinge eest (st surmanuhtluses mõrvarile) või ülekohtu eest maa peal (st suurte sooritatud kuritegude eest surmanuhtluses), siis oleks ta justkui tapnud kogu inimkonna ..." (5:32).

Kas vastab tõele, et naise juuksed on moslemite jaoks üks suguorganeist ja seepärast peabki neid katma?

Juuksed ei ole kindlasti mitte suguorganid. Moslemitest naised katavad oma juukseid, kuna neile on antud see privileeg olla hinnatud oma teadmiste ja sisemise ilu, mitte välimise ilu järgi. Kui naine oma ilu (ja juuksed on kindlasti üks väga ilus osa naisest) kinni katab, võtavad mehed teda paratamatult endale võrdsemana ja mitte „lihatükina".

Millal sina viimati oma juukseid võõrale mehele näitasid? Kas oma vend ja isa võivad juukseid näha? Aga kui su mehele tuleb külla keegi meessõber, teie oma koduseinte vahele, kas tema võib su juukseid näha?

Ei mäleta, millal mõni võõras mees minu juukseid nägi. Täiesti kodustes ja tavalistes riietes võin olla ma nii oma abikaasa, venna kui isa nähes. Kinni pean end katma nende meeste ees, kes ei ole minu abikaasa või lähedased veresugulased.

Kas moslemi naistel on nende rättide all soengud ka, kui palju sealmail kulutatakse juuksurite ja juuksevahendite peale, kui sellega edvistada ei saa?

See oleneb konkreetsest riigist ja kultuurist, kuna islamimaailm on väga lai. Üldiselt hoolitsevad naised oma juuste eest igal juhul, olgu need siis näha või räti alla peidetud. Kodustes tingimustes ja naisteseltskonnas on ju juuksed lahti.
Marokos armastavad naised oma juukseid hennaga värvida. See annab nende muidu süsimustadele või tumepruunidele juustele punaka tooni. Juuksurite juures käiakse suuremates linnades. Ka pulmadeks lasevad marokolannad endale tavaliselt juuksuril peene soengu teha.

Kas olete juba ümber lõigatud? Kas seda tehakse ka Teie poja ja tütrega?

Ei, ma ei ole ümber lõigatud, kuna islami seadus seda naistele ei nõua. Naiste ümberlõikamist tehakse vaid neis islamiriikides, kus nende oma kultuur seda juba varem sätestas. Islamis on naiste ümberlõikamise kohta vaid üks kommentaar Prohvet Muhammedilt. Kui temalt selle kohta küsiti, vastas ta: „Kui just peab, siis õige vähe," st juhul, kui on vastav meditsiiniline näidustus (vähestel naistel on), siis lõigata õige vähe.

Minu poeg on juba ümber lõigatud. Hügieeni koha pealt on see väga mõistlik tegu, kuna nii on meesterahval tunduvalt lihtsam oma intiimpiirkonda puhtana hoida. Paljud ei tea, et ligi pooltes USA osariikides lõigatakse kõik poisslapsed juba sünnitusmajas ümber ja seda just hügieenilistel kaalutlustel. Ka on teaduslikult tõestatud, et ümberlõikamata mehe abikaasal on palju suurem risk tupeinfektsioone või emakakaelavähki saada kui ümberlõigatud mehe kaasal.

Kas ümberlõikamine (eriti tütarlaste) ei tundu Teile barbaarne ja loomuvastane? 

Tütarlaste ümberlõikamine tundub mulle tõesti barbaarne. Nendes kultuurides, kus seda tehti või tehakse, on seda tehtud selleks, et naine kaotaks oma sugutungi ja oleks seega oma mehele truu. Islam naiste ümberlõikamist ei nõua.
Poisslaste ümberlõikamine on hügieeni koha pealt kasulik otsus, seega see ei tundu mulle ei barbaarne ega loomuvastane, kuna sellel ei ole mingeid hilisemaid piinavaid tagajärgi vaid see lihtsustab intiimpiirkonna hügieeni eest hoolitsemist.

Pigem võiks barbaarseks või loomuvastaseks pidada kõrvade augustamist (NB! Ma ei ole kõrvade augustamise vastu, lihtsal tõin näite!): seegi on tegemisel valus, kuid hiljem mingit otsest kasu ei too.

Kus sa siis elad, Eestis või Marokos?

Praegu elan Eestis.

Kas araabia keelt on eestlasel raske ära õppida ja kaua võttis õppimine aega, et oskasid juba suhtlustasandil kõnelda?

Igal keelel on oma lihtsad ja rasked nüantsid. Eurooplased peavad reeglina araabia keelt keeruliseks keeleks, kuna selle tähestik on neile võõras. Tegelikult võtab tähestiku õppimine hea tahte korral vaid paar nädalat aega.

Araabia keele grammatika on väga lihtne, kuna seal on reeglitel väga harva erandeid. Seega, kui reegel selge, võib seda kartmatult kasutada. Samuti on lihtne see, et araablased kirjutavad samamoodi kui hääldavad (mitte näiteks nagu prantslased).

Veidi keeruline on mie jaoks see, et lühikesi vokaale tavakirjas ei märgita, kuid kõik araabia keele sõnad on ehitatud üles teatud süsteemiga, seega kui sõnaskeemid on selged, on ka märkimata vokaalid teada.

Kõige raskemaks araabia keele juures on kindlasti sõnavara, kuna araabia keel on üks maailma suurima sõnavaraga keeltest. Keeruline on ka see, et kirjakeel ja kõnekeel on väga erinevad. Kirjakeel pandi juba 14 sajandit tagasi „lukku", aga kõnekeel areneb ikka edasi. Seega see, et ma kolm aastat ülikoolis araabia standardkeelt õppisin, ei aitanud mind marokolaste mõistmisel kuidagi - maroko dialekt on klassikalisest keelest väga erinevaks arenenud ja veel kohalike berberi dialektidega segunenud.

Kui huvi araabia keele vastu on suurem, võib vaadata või isegi õppida siin.

Mis tunne on oma kultuuri ja kodumaa väärtusi hüljata ja asuda võõra asja kallale päris algusest? Mis on sellise "usuvahetamise" tõukeks olnud? Eksootika? Ei tunne oma nahas hästi? Alaväärsuskompleks? Mingi elutraagika?

Ma ei tunne, et oleksin oma kultuuri ja kodumaa väärtused hüljanud. Minu isa ja vanaisa võitlesid südilt selle eest, et me taas iseseisvaks saaksime ja mäletan väga hästi ja suure heldimusega, kuidas mu vanaisa käis ametnike vahet, et Kingissepast saaks jälle Kuressaare ja et meie kesklinnas taastataks vabadussõna monument.

Eestlus ei ole usk, seega võin täiesti vabalt olla korraga nii eestlane kui ka moslem. Selliseid inimesi, kes arvavad, et olen moslemiks saamise läbi oma kodumaa ja kultuuri väärtused hüljanud, paistab olevat hulgem. Ma tahaksin päris siiralt nende käest küsida, et millised täpsemalt on need väärtused, millest jutt käib?

Moslemina palvetan viis korda päevas ja annan vaestele almust. Kas eestlane ei või palvetada või vaeste eest hoolitseda? Ma kannan teistsuguseid riideid, kui tavalised eesti naised. Aga kas miniseelik ja tikk-kontsad on tõesti nii suur osa eestlanna identiteedist, nii suur „kultuuriline väärtus", et enese kinni katmisel mind kultuuri hülgamises võiks süüdistada? Ma ei joo alkoholi. Kuid kuigi me oleme alkoholi joomises Euroopas lausa teisel kohal, ei usu ma siiski, et see mind kuidagi vähem eestlaseks teeks, et ma alkoholi ei joo või siga ei söö.

Kui eestluse peamised tunnused on mitte-palvetamine, vaestest mitte-hoolimine, paljastavate riiete kandmine, alkoholi joomine ja seaprae söömine, siis ma vist tõesti ei ole eestlane. Aga ma usun, et meie kultuur ja väärtused on siiski midagi enamat, midagi sügavamat.

Sooviksin teada, kas suhte alguses ei käinud peast läbi mõtet, et äkki on tegu mitteusaldusväärse inimesega?

Loomulikult! Ega ma automaatselt igat isikut esimesest hetkest ju usalda. Suhtlesime üle aasta, enne kui abiellusime. Tal oli kindlasti sama palju riski ja kaotada kui mul. Samas, üheski suhtes ei saa iial 100% kindel olla, et partner on usaldusväärne või just see, kelleks teda peetakse. Selleks tasub juba vaadata meie lahutusprotsenti. Sinna hulka ei ole loomulikult arvatud need paarid, kes pole kunagi abielus olnudki ja lahku lähevad, nii et pilt on üsna kurb.

Ja mida Teie perekond sellisest eluviisi muutusest arvas? 

Minu perekond suhtus asja väga rahulikult, kuna nad teadsid juba ammu, et ma midagi otsin. Neil oli lihtsalt hea meel, et olin selle leidnud, mida otsisin ja seega enesega rahul.

Kas vastab tõele, et moslemimehed peale naise puudutamist oma käsi pesevad?

Sellist käsku küll islamis kusagil ei ole, kuna naine ei ole ju mingi räpane asi.

Kas islami usu puhul tohib oma mees oma naist paljana näha?

Jah, tohib küll. Abikaasade vahel katmisreeglid ei kehti. Koraanis on kirjas, et abielupaar on üksteisele justkui rüüks: „ ... Nemad on teile rüüks ja teie olete neile rüüks ..." (2:187)

„Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad." (30:21)

Tähelepanelik lugeja kirjutas: Kätlin abiellus moslemiga, tal ei olnud oluline mehe nägemine enne abiellumist. Kätlin on viie aasta kohta kokku elanud Marokos alla aasta, aga juba arvab, et on "spetsialist" islami ja araabia elu küsimustes. Tegelikult ei tea ta sealsest elust rohkem kui tavaline turist, ehk väljaarvatud pikaajalised nn. seksturisti kogemused. Oma esimest korda pulmas nähtud "suure armastuse"-ga on ta Eestis ja asi on vist önneks lainud, sest juba on tulemas teine laps. Nüüd on see "armastus" siin ja esialgu on tal meil väidetavalt huvitav. Kui Kätlin oleks eluga Marokos rahul, ei elaks ta Eestis vaid Marokos. Kätlini ettekujutus islamist ja islam tegelikkuses, erinevad nagu öö ja päev.

Ma ei ütleks, et mehe nägemine enne temaga abiellumist mulle oluline ei olnud. Oli küll, aga palju olulisem oli see, et ta väärtustas mind juba enne seda, kui teadis, milline ma välja näen. Ja ma ei poolda tegelikult internetitutvusi, aga lihtsalt elus läheb vahel just nii, nagu ei ole plaanitud.

Ma olen tõesti kokku Marokos elanud vaid aasta ringi, kuid ei ole kunagi ka midagi vastupidist väitnud. Mis puutub sellesse, et olen islami ja araabia elu küsimustes „spetsialist", siis sedagi ei ole ma öelnud. Minu islami- ja araabia keele ning kultuuri alased teadmised ei pärine mitte Marokost vaid minu ülikooliõpingutest. Olen lõpetanud Sorbonne'i ülikooli araabia filoloogina ja Prantsusmaal ei tähenda araabia filoloogia õppimine mitte üksnes keele ja kirjanduse õppimist vaid kõike sinna juurde kuuluvat: ka ajalugu, politoloogia, islamoloogia jne.

Samuti võtsin kolm aastat osa Pariisi Peamoðee islamikursustest, nii et minu teadmised pärinevad just ülikoolist ja moðeest, mitte aastasest Marokos elamisest. „Minu Marokos" olen kirjutanud oma kogemusest Marokos elatud esimesel kuuel kuul. See on jutustus sellest, mis minu meelest teisi eestlasi nende kommetes ja elukorralduses huvitada võiks, mitte „spetsialisti" poolt kokku pandud Maroko õpik.

Samas tean ma Maroko elust kindlasti rohkem kui tavaline turist (või nn seksiturist), kuna ma pole kunagi käinud turistide radu, vaid olen elanud seal koos marokolastega, nii nagu marokolased; näinud, mida nemad näevad; söönud, mida nemad söövad; käinud, kus nemad käivad jne.

Mis puutub aga kommentaari minu abielu „vist õnnestumise" kohta, siis siit kumab väga selgelt läbi kliðee, mille kohaselt mosleminaised on kõik oma abielus kangesti õnnetud. See ei ole aga tõsi: mosleminaised võivad samamoodi olla õnnetud või õnnelikud, nagu ka ükskõik millise muu usu esindajad ja marokolannad võivad olla samamoodi õnnetud või õnnelikud nagu ka eestlannad. Taoline kommentaar näitab vaid kommenteerija ebapädevust antud teemal.

Ma ei kurda elu üle Marokos. Mulle väga meeldivad sealsed lahked inimesed ja isegi puht-praktilisest majanduslikust seisukohast on Maroko kogu oma kontinendi arenenuim riik, seega kurta ei saa. Eestis oleme me hetkel seetõttu, et mul on siin kohustusi, mis vajavad täitmist. Ja isegi kui ei oleks, siis on mul eestlasena ometi õigus omal kodumaal elada, või kuidas?

Kui meediamullidest vaevatud inimesed kardavad kanget islami sissetungi ja seega sooviksid meid „välja visata", võiksid nad pigem selle peale mõelda, et kui meie lapsed kasvavad siinses keskkonnas, kus nende esimeseks keeleks on eesti keel ja nad näevad kõike eestlaslikku enda ümber ja peavad seda riiki oma koduks, ei saa neist ka kunagi kardetavaid enesetaputerroriste Viru keskuses, sest „omade" kallale ei läheks ju keegi ;) Seega peaks meie siinolek tegelikult ka kõige skeptilisemaid islamivihkajaid ja -kartjaid hoopis rahustama.

Minu ettekujutus islamist on kindlasti palju adekvaatsem kui 99,999% eestlastest, sest mina olen islamit õppinud selle algallikatest, enamik kaasmaalasi aga lihtsalt midagi kusagil veidi kuulnud või lugenud, segades islamiusu islamiriikide kohalike kultuuritraditsioonidega.