Järgmised suursündmused Eestis:laskesuusa ja maanteesõidu MM (9)
Iluuisutamise EM, kõigi aegade spordisündmus Maarjamaal, tõi telerite ette 300 miljonit televaatajat. Seda numbrit on võimalik ületada vaid kahel juhul – kui siinmail toimuks laskesuusatamise või maanteesõidu MM. Teisi suurvõistlusi, mis tooks telerite ette üle veerand miljardi vaataja, Eestis korraldada pole võimalik.
Eesti jääb suurvõistluste korraldamises naabritele alla. Soomest, Rootsist ja Venemaast ei maksa rääkidagi. Ainus spordisündmus, mida põhjanaabrid organiseerida ei suuda, on taliolümpia, ja seda mägede puudumise tõttu. Venemaal ja Rootsil seda muret pole.
Lätis oli jäähoki MM, Leedus toimub korvpalli EM ja nad saaksid ka MMiga hakkama. Eesti mitte, sest puuduvad nõudmistele vastavad hallid.
Eesti suurim häda ongi baaside puudumine. Sportmängudes saaksime me suurturniiri korraldada vaid kellagagi kahasse. Kergejõustiku tiitlivõistlustest ei saaks Eesti unistadagi, sest 8000 pealtvaatajat mahutav Kadrioru staadion pole maailma mõistes tilluke, vaid imetilluke. Suusatamise MM jääb suure hüppemäe taha. Ujumise EM? Meil pole ainsatki tribüünidega ujulat. Sõudmise MM? Kus?
Golfiturniiriks on Eestis olemas väljak ja kõik muu, kuid selleks, et tuua sadu miljoneid teleri ette, peaks siin toimuma Euroopa profituuri osavõistlus, kuid selle organiseerimiseks pole sadakonda miljonit krooni kuskilt võtta.
Küll on Eestis toimunud ja toimuvad ka edaspidi pisikeste alade – laskmise, karate, purjetamise, vehklemise, judo ja muu säärase – tiitlivõistlused, kuid masse need ei köida ja Eurospordi ekraanile ei pääse.
Kui Soome küla suudab, suudab ka Otepää
Seega: kui võtta kõigi spordialade võimalused üksipulgi läbi, jäävad sõelale vaid laskesuusatamine ja maanteesõit. Laskesuusatamises oleks televaatajate arv 400, maanteesõidus 500 miljonit. Ja mis huvitav – mõlemad Eesti alaliidud tahavadki MMi kodutanumale tuua.
«Kui külad nagu Kontiolahti ja Nove Mesto suudavad laskesuusa MMi korraldada, siis miks ei peaks Otepää suutma,» teatas Eesti laskesuusatamise föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja. «Tehvandi kompleks saab kohe-kohe rekonstrueeritud ja loodetavasti IBU kõrgeima ehk A-litsentsi. Võistlejad ja teenindava personali saab paigutada Otepää ja lähedastesse hotellidesse, fännid 50 kilomeetri raadiusse.»
Pärast märtsis Otepääl toimuvat EMi seavad laskesuusatajad Oja sõnul paika edasise tegevuse: «Kahe aasta pärast tahaksime saada endale MK-etappi ja anda sisse taotluse 2015. või 2016. aasta MMi korraldamiseks. Millal õnneks läheb, ei oska isegi ennustada. Näiteks Östersund pidi ootama 18 aastat enne, kui MMi sinnamaale jõudis.»
Tallinna vanalinn tundideks ekraanile
Rattasõidu tiitlivõistlusi on Eestis juba läbi viidud – 2004. aastal toimus Otepääl maanteesõidu ja mullu maastikusõidu maratoni EM. Peagi tahab Jalgratturite Liit traditsiooni jätkata ning taotleda taas EMi, kus tulevikus hakkavad sõitma lisaks juunioridele ja U23 vanuseklassile ka eliitratturid. Võistlus toimuks Otepääl.
MM oleks seevastu juba märksa suurem projekt,
ning seetõttu ka kallim. Ainuüksi õigus MMi korraldada maksab 1,5 miljonit eurot ehk 23 miljonit Eesti krooni. Ent see ja kõik muu organiseerimisele kuluv raha tuleks kuhjaga tagasi.
«MMile võib oodata umbes 10 000 rattafänni üle maailma, kes kulutavad raha himuga,» selgitas EJLi peasekretär Urmas Karlson. Lisaks reklaam, mida Eesti saaks, sest teleülekanded kestavad tunde ja võimaldavad meie maad näidata täies ilus.
Ühesõnaga, Eesti hakkab taotlema 2015. aasta või mõne hilisema MMi läbiviimist. Toimumiskoht oleks Tartu ja Otepää, kuid Tallinn võiks plaanist kinni haarata ja oma pakkumise teha. Trassi saaks vahva – ratturid keerutaks vanalinnas, vallutaks Pika jala tõusu, läheks mööda mere äärt Pirita suunas, Lasnamäe nõlvast üles…
Kas laskesuusa ja maanteesõidu MM kunagi Eestisse tulevad, selgub tulevikus. Üks on aga selge – nende sündmuste läbiviimisega alaliidud ihuüksi hakkama ei saaks, vaja oleks riigi abi. Ent kas Eesti on huvitatud end maailmale näitama?
Ulmeprojektid
Kaheksakümnendate lõpul asusid entusiastid planeerima Muugale F1-tasemele vastavat ringrada sooviga vormelitsirkus Eestisse tuua. Paraku blokeerisid suvilaomanikud projekti, sest kartsid liiga suurt müra.
Oleks ringrada valminud, võinuks vormel 1 isegi Eestisse jõuda, sest FIA otsis toona võimalust üht etappi idablokis korraldada. Asjast haarasid kinni ungarlased, ehitasid Hungaroringi ja naudivad võidukihutamist tänini.
Ulmeprojektiks võib pidada ka Pohlaku soovi tuua Eestisse 2024. aasta jalgpalli EM. Pohlaku sõnul olevat kaks koostöövarianti: Eesti – Läti – Leedu või Eesti – Soome – Rootsi.
«Vajame kaht staadioni,» selgitas Pohlak. «Laiendaksime A. Le Coq Arenat ja ehitaksime teise staadioni, kust muruväljak käib alt välja ja kunstmurul saab harjutada-mängida aastaringselt. Jooksvalt oleks see kinnise katusega areen mõne üli- või spordikooli kasutuses – hoone leiaks rakendust muulgi moel peale jalgpalli.»
